Viimsi kui perevald – miks laste ja noorte huvid peavad olema fookuses

Sellest, kuidas investeeringud laste ja noorte huvitegevusse ning vaba aja veetmise rikastamiseks saaksid luua tugevama kogukonna Viimsis, kirjutavad oma ühises arvamuskommentaaris Helen Aaremäe-Saar ja Inger Udeküll.

Helen Aaremäe-Saar

Viimsi vald on koduks ligi 22 944 elanikule (01.01.2025 seisuga, Rahvastikuregister). Nendest on 1 924 last vanuses 0–6 ja 4 296 last vanuses 7–18, seega on ligi veerand valla elanikest lapsed ja noored, kelle areng ja heaolu sõltub otseselt turvalisest ja põnevast elukeskkonnast.

Kuigi vald on rajanud mänguväljakuid ja toetab huviharidust, ei vasta need lahendused alati erinevate vanuserühmade vajadustele. Mitmes piirkonnas napib kaasaegseid ja põnevaid võimalusi, avalik ruum ei ole oma potentsiaali täielikult ära kasutanud ning ka huvitegevuse valdkonnas on märgata selgeid arenguvajadusi.

Viimsi aktiivpuhkealad ja nende kitsaskohad

Viimsi vallas on palju mänguväljakuid ja sportimisvõimalusi, kuid lähemal vaatlusel torkab silma kaks probleemi. Esiteks on paljud väljakud ühetaolised või vananenud ning suunatud pigem väiksematele lastele, samas kui vanematele vanuserühmadele pakutavat napib. Teiseks on välijõusaale üle valla erinevates külades üllatavalt vähe.

Heaks näiteks on Viimsi mõisapargi mänguväljak, kuhu on sattunud pea iga lapsega pere. Populaarsest asukohast hoolimata on ala ajale jalgu jäänud, on osaliselt olnud juba pikalt suletud ning ei paku mitmekesisust eri vanuserühmadele. Sama probleem ilmneb Haabneeme ranna ja Viimsi kooli juures asuvatel madalseiklusradadel – mõlemad on populaarsed, kuid sisult liialt väikesed.

Selliseid mänguväljakuid, mis vajavad värskendust, leidub Viimsis teisigi ning neid tuleks regulaarselt üle vaadata ja ajakohastada. Näiteks Viimsi kaasava eelarve konkursi näitel tuli esile, et Roosi kogukonna mänguväljakul on vaid liivakast, kiiged ja vana turnikas, puuduvad aga populaarsemad atraktsioonid. Kogukond tegi küll ettepaneku ala kaasava eelarve kaudu uuendada, ent see ei saanud toetust. Siin tekib paratamatult küsimus: kas sellised hädavajalikud parandused peaksid sõltuma kogukonna algatusest või olema valla elementaarne vastutus?

Oma olemuselt ei peaks mänguväljakud tänapäeval enam piirduma üksnes kiige ja liivakastiga. Näiteks 2–3-aastased lapsed hakkavad katsetama madalaid ronimisvõimalusi (väikesed redelid, astmed, liumäe trepid), 3–4-aastased otsivad juba keerulisemaid väljakutseid (köied, madalad ronimisvõrgud, väikesed ronimisseinad), 5–6-aastased oskavad hästi keha valitseda ja tahavad kõrgemaid ning seikluslikumaid ronimisvõimalusi (kõrgemad võrgud, keerukamad takistused), ning 7-aastased ja vanemad otsivad juba rohkem füüsilist väljakutset ja seikluselementi (köisredelid, tasakaalurajad, turnimispuud, skate või rattarada, spordiväljakud). Seetõttu tuleks vallal iga aktiivpuhkeala erinevatesse piirkondadesse disainida nii, et see pakuks rõõmu võimalusel igas vanuses lastele või vähemalt nii väiksematele kui ka suurematele, tagades mitmekesisuse.

Positiivse näitena võib tuua Lubja küla Paekalda väljaku, kus jõulinnak ja ronimisvõimalused pakuvad tegevust eri vanuses lastele ning loovad võimaluse koos aega veeta. Samuti on arendatud Haabneemes Nurme põigu ja Kuldkinga väljakuid, mis on heas tasakaalus erinevatele vanusegruppidele. Siiski on seda arvestades Viimsi elanikkonda vähe ning väljakud eri külades tuleks kriitilise pilguga terviklikult üle vaadata.

Inspiratsioon ja investeeringute vajadus

Viimsi arenguvajadusi aitab hästi mõista võrdlus teiste linnadega. Näiteks, olles ise veetnud aega eri vanuses lastega Rakvere Palermo madalseiklusrajal, võin tõdeda, et see on üks hästi läbimõeldud koht ning on võrreldes Viimsi omadega väga palju suurem, koosnedes 25 elemendist ning pakkudes väljakutseid ja ronimisvõimalusi nii väiksematele kui ka suurematele lastele. Samuti on Rakvere peremänguväljak hea näide sellest, kuidas erinevad atraktsioonid kõige pisematest teismelisteni on ühendatud terviklikuks ja mitmekülgseks keskkonnaks. Hea näite võib tuua ka Pärnust, kus sai sel suvel valmis Pärnu Munamäe park ja kus on edukalt kombineeritud tegevused erinevate vanuseastmete jaoks.

Tallinnas paistab silma ka Tähesaju mänguväljak, kus hiiglaslik loss ja mitmekülgne jõulinnak pakuvad tõsiseid väljakutseid igale vanusegrupile. Sellised nutikad lahendused tõmbavad peresid ligi ja loovad väärtust kogu kogukonnale.  Just sarnaseid ideid võiks Viimsi üle võtta, rikastades nii Mõisapargi ala ning Haabneeme ranna ümbrust kui ajakohastades ka kogukonna vajadustest lähtuvalt teisigi külades asuvaid aktiivpuhkealasid.

On teada, et positiivse sammuna avatakse peagi Viimsis Tammede park, millest kujuneb eelkõige esinduslik roheala ja puhkepark. Väikelastele on sinna küll kavandatud tegevusi, kuid praegu jätab see pigem välijõusaali kui erinevaid vanuserühmi ühendava mängukompleksi mulje. Lõplik hinnang saab aga selguda juba pargi valmimisel. Igatahes on tegemist sammuga parema Viimsi suunas.

Siiski vajab Viimsi senisest rohkem investeeringuid kaasaegsetesse mänguväljakutesse üle kogu valla tervikuna. Kaasaegsed ja põnevad mängualad igas Viimsi külas ei ole pelgalt lõbustus – need arendavad laste füüsilisi ja vaimseid oskusi, loovad kogukonnatunnet ning muudavad Viimsi atraktiivseks elukeskkonnaks. Kui pered liiguvad ratastega või jalutades, peaks neid ootama huvitavad ja eakohased sihtkohad nii võimalusel vanematele jõulinnaku näol kui lastele. Selliste põnevate avalike ruumide loomine ei ole ainult kulu, vaid pikaajaline investeering Viimsi elukeskkonna atraktiivsusesse ja kogukonna sidususse.

Inger Udeküll

Väikesed ja suured mured – kuidas toetada meie noori?

On ütlus: “Väikesed lapsed, väikesed mured, suured lapsed, suured mured.” Enamik lapsevanemaid teab, et selles on omajagu tõtt. Kui lapsest sirgub noor, kaasnevad muutused, mis toovad pereellu ja kogukonda uusi väljakutseid.

Formaalne haridus (kooliharidus) on tähtis, aga sama tähtis on mitteformaalne haridus ehk huviharidus. Just sealt võib noor leida sädeme, mis paneb silmad särama ja annab motivatsiooni ka koolis paremini hakkama saada. Huviharidus on tihti see, mis hoiab noori pahandustest eemal ning annab võimaluse avastada oma tugevusi ning andeid.

Viimsis on päris palju valikuid, aga alati saab veel paremini. On valla hallatavad huvikoolid – muusikakool, kunstikool ja teaduskool ning arvukalt huviringe erapakkujatelt. Rõhutan, et munitsipaalhuvikoolide osas on oluline jälgida, et õppetasude hinnad oleks korrelatsioonis reaalse elatustasemega. On kriitiliselt oluline, et ükski laps ei jääks huviharidusest ilma vanemate rahaliste võimaluste pärast. Munitsipaalhuvikoolide hinnad on tõusnud 2022. aasta oktoobris ja suuremal määral 2024. aasta jaanuaris, mida korrigeeriti jälle 2025. On puhtalt prioriteetide küsimus, et kui kõrgeks kujunevad õppetasud.

Oluline on, et huviringide valik oleks mitmekesine ja kättesaadav. Just siin saab KOV aidata, pakkudes erapakkujatele paremaid tingimusi, näiteks soodsamaid võimalusi ruumide rendiks ja toetusi huviringide läbiviimiseks. Hetkel on võimalik taotleda projektitoetust huvihariduse ja -tegevuste läbiviimiseks Viimsi vallas.

Lisaks huvikoolidele on meil ka noortekeskused, kus noored saavad tuge, tegevust ja kohta, kus lihtsalt turvaliselt aega veeta. On räägitud ka mobiilsest noortekeskusest, mis liiguks sinna, kus noored parasjagu on, selle asemel et oodata ja loota, et nad ise noortekeskusesse jõuavad.

Ülekäte läinud noortegrupid

Me ei saa mööda vaadata tõsisemast murest: Viimsis on tekkinud noortegrupid, kelle tegevus ületab seaduse piire. Paljude kohalike jaoks tundub, et nad saavad vabalt tegutseda ja see on põhjustanud õigustatud rahulolematuse. Sellises olukorras ei piisa enam ainult noortekeskuse heast tööst või huviringide paljususest – vaja on laiemat koostööd.

Tegelikult peitub probleem enamasti sügavamal. Noorte käitumise taga võib olla igavus, soov tähelepanu ja tunnustuse järele, kodused pinged, raskused koolis või hoopis vaimse tervise mured. See tähendab, et lahendusi tuleb otsida mitte ainult noorte endi, vaid ka perede ja kogukonna tasandil.

Just siin tuleb mängu algatus luua Viimsisse perekeskus. See oleks koht, kus saaksid tuge või mentorlust nii noored kui ka nende vanemad. Vanematel pole alati piisavalt teadmisi ja oskusi, kuidas keerulisi olukordi lahendada. Tihti polegi asi lastes, vaid vanem, kes on omadega kimpus, ei suudagi last mõista ega toetada. Kui aga lapsevanem leiab ise tasakaalu ja kindluse, saab ta ka oma last paremini aidata. Perekeskus võiks pakkuda vanemlusprogramme, nõustamisteenust, programme erivajadustega laste peredele, lepitusteenust, aga ka ohvriabi ning juriidilist nõustamist peresiseste konfliktide ja vägivalla korral. Need on teemad, millele seni pole siin piisavalt tähelepanu pööratud, kuid mis on ometi osadele Viimsi peredele igapäevaseks mureks.

Kui tahame, et Viimsi oleks hea koht elamiseks nii väikestele kui suurtele, peame rohkem panustama ennetusse ja eriilmeliste võimaluste loomisesse. Probleeme on alati odavam ja lihtsam ennetada kui hiljem tagajärgi lahendada.

Probleemide lahendamisel on kõige olulisem koostöö. Selleks on tarvis laiapõhjalist võrgustikku, kuhu kuuluvad vanemad, koolid, huvikoolid, sotsiaaltöötajad, noorsootöötajad, kogukond ja vajadusel ka politsei ja miks mitte MTÜ-d. Kuigi noortega justkui tegeletakse, jäävad vanemad sageli tähelepanuta. Just nemad vajavad tihti kõige rohkem tuge ja juhendamist, sest paljud probleemid saavad alguse kodus – ja seal on ka kõige parem võimalus neid lahendada.

Helen Aaremäe-Saar ja Inger Udeküll kandideerivad Viimsi vallavolikokku valimisliidu Kogukondade Viimsi ridades.

Loe samal teemal:

„HELEN AAREMÄE-SAAR: alusharidus Viimsis – laps on võrdne, aga rahastus seda ei ole“  

„INGER UDEKÜLL: kas Viimsis on ruumi uuele haridusviisile?“

Kui lugu meeldis, siis palun toeta sõltumatut kogukonnaportaali ning ANNETA.

Viimsi Uudised