Metsaveerel istudes olen mõnikord suurest igavusest teinud statistikat ning loendanud mööduvate sõidukite hulgas musklimasinate osakaalu.
Ja tulemused on tegelikult ootuspärased – keskmiselt iga kolmas Randvere teel möödavuhav masin on maastikuauto. Mis kimab mööda europapi eest rajatud laia asfaltteed vähemalt sajaga rauas. Huvitav, miks küll on vaja laudsiledal teel liikumiseks võimsaid maastureid, mis võimaldaksid mütata mööda metsaradu või mäenõlvu?! Ei saa neist inimseloomadest sotti.
Samas mine tea, kohalike põtrade hulgas on liikvele läinud jutt, et Viimsis kehtiva jahikeelu tõttu olla sarvekandjatele siin välja kuulutatud mitteametlik safari. Kuna jaanuari lõpus lõpetaski üks põdrapull Tädu kandis oma maised rännakud autorataste all, on ärevus põtrade ja kitsede hulgas suur. Ning ega rebased või koprad kah end teid ületades kindlalt tunne, rääkimata minu lemmikutest jänestest. Nojah, on ka põhjust, sest kuuldukse et vallamaja mikud ja mannid on igal juhul kihutamise poolt ega kavatsegi midagi safari harrastajate piiramiseks ette võtta. Samas oleks vallal võimalusi küll, neil on justkui rusikas silmaauku sobiv liikluse rahustaja olemas – ei keegi muu kui Viimsi Pidur! Seda enam, et kärkida ja käsutada tollele tüübile meeldib ning tema kõrge plankaiaga külgneval teejupil kehtivad ranged piirangud juba ammu.
Hoopis lahedamat ligu lasti lõppeval nädalal valla kelgumägedel. Seda laste kilkamist oli tore kuulda ning isegi minu sõõrmetesse jõudis nii kuklimagusaid kui supisuitsuseid hõrgutavaid lõhnu! Hõissa vastlad ja pastlad, see on üks igavesti vahva komme ning hiljem leiab isegi siit-sealt puude alt nööri otsa aetud konte.
Aga isegi vastlatralliks avatud meepotti sattus tõrvatilk. Metsaääres rääkis kopraonu möödujatele, et Võla-Vladik olla kõvasti liugu lasknud lihtsameelesete laenuandjate ning pankade usaldusel. Ise näikse ta isegi uhke ka olevat – et milline võlanumber, lausa poolemilline! Metsaelukad seevastu ahhetavad nagu ühendkoor laulupeol – võlg on ju võõra oma ning tuleb ometigi tagasi maksta. Kuid haamri alla mineva häärberi müügist laekub parimal juhul vaid pool võlgu olevast summast ning intress kerib kiiremini musklimasin Randvere teel. O-oi-oi!
Igatahes on õhus juba tunda kevadet ning metsas algavad peagi paljudel pulmad. See on aga hoopis teine lugu, millest vestan teile jälle mõni teine kord.
Loe samal teemal:
„Viimsi Villemi följeton: kolm veidrat Viimsi kunni“
„Viimsi Villemi följeton: vallaisandad ja metsaelukad“
Viimsi Villem on följetonist, kes teeb Viimsi Uudistele kaastööd teenimaks oma igapäevasele vorstile natuke leiba.
Viimsi Uudised
Jaga: