Randverest Tammneeme poole liikudes viib väike tõus maanteel Viimsi saarlavale, mis teeb Tiitsu ja Tädu tee lähedal väikse kaare ning jääb siis juba vasakut kätt enamasti metsa varjus saatma kuni Meriväljani.
Ehk on tähelepanelikum lugeja pildiservas ära tundnud viimastel aastatel üsna aktiivselt kasutatava terviseraja jupi. Seega võib ju väita, et koht ise pole enam sugugi vähetuntud. Küll aga pole enamik uusviimsilastest midagi kuulnud Kivirinna mäest. Just nii on seda klindiastangu osa Randvere kandis kutsutud ja küllap on põhjuseks maapõues peituvad igasuguses suuruses graniitkivid. Neid kive on kasutatud näiteks õuedes madalamate kohtade täitmiseks. Ka sada aastat tagasi soovis külarahvas tareesisel puhta jalaga kõndida – praegu suures valikus sillutuskivide ladumine polnud siis enamikule lihtsalt taskukohane. Küllap on „kohalikke“ kive sätitud ka Randvere teelt 1920ndate lõpus Tammneeme rannakaitsepatareini rajatud munakivisillutisse. Selle ajaloolise teadmisega võikski piirduda, kui poleks üht parajat segadust teiste sama kandi kohanimede pruukimisega.
Tänu RMK metsaradadele ja terviserajale on Tädu nimetus laiemalt käibesse läinud. Eesti kohanimede andmebaasi järgi (http://www.eki.ee/knab/p_ee_et.htm) on see nimi unikaalne, kuid algselt tähistas siiski metsavahikohta praeguse Tädu tee juures.
Tädu loodusõpperadade juurde see nimi veel kuidagi passib, sest jõuab otsapidi vana metsavahikoha lähedusse. Kuid 2017. aastal avatud terviserada jääb sellest pea kilomeetri kaugusele ja vääriks oma alguspunkti järgi palju enam just Kivirinna või siis kaugemalt tulijale paremini orienteeritavat kuid vähemoriginaalset Randvere nime. Segadust suurendavad just need kohad, kus tervise- ja loodusõpperajad ristuvad – sellele on vallavalitsuse tähelepanu juhtinud ka RMK kui viimaste haldaja.
Kummaline on ka bussipeatuse nimetamine ühe aastaid tagasi murdunud puu järgi Tädu kuuseks. Tädu oleks ju täiesti piisav ja pealegi õiges kohas. Vanemad põlvkonnad kutsusid seda kahtlemata omapärast puud lihtsalt kivil kasvavaks kuuseks ja kõik teadsid millest jutt. Paraku võib oletada, et eaka puu eluiga katkes enneaegu just metsaradade tihedama külastamise ja kuuse juurtel trampimise tõttu, ehkki mingil ajal ehitati kuuse ümber piirdeaed.
Olen sel nimeteemal pidanud kirjavahetust vallavalitsusega. Viimane tagasiside tuli enam kui aasta tagasi ning toona tehti ettepanek kokku saada ja terviseraja nimeküsimusest veelkord rääkida. Ootan senini jätkuva huviga kutset.
Vallavalitsuses on teatavasti ka oma nimekomisjon, kes tihtipeale kunstlike nimemoodustiste väljaponnistamise asemel võiks pigem kohapärimuse tundjate poole pöörduda. Nende teadjate hulk paraku kahaneb ja ühel heal päeval kaob hulk omapäraseid ja sageli lausa vaimukaid kohanimesid kahjuks kaduvikku.
Tunnusfoto: Ümbritsevast vaid mõne meetri jagu kõrgemale küündivat maanukki on eestlaslikult mäeks kutsutud (Andres Jaanuse foto).
Andres Jaanuse käesolev lugu ilmus Viimsi Uudistes esmakordselt 2020. aasta juunis.
Kui lugu meeldis, siis palun toeta sõltumatut kogukonnaportaali ning ANNETA.
Viimsi Uudised
Jaga: