Viimsi Villemi följeton: kolm veidrat Viimsi kunni

No kes siis laaneelanikest ei teaks, et tegelikult juhivad Viimsit mitte kõrgepalgalised ametnikud või kuulekalt kätt tõstvat volinikud, vaid hoopis kolm kunni.

Need on Kinnisvarakunn, Kabinetikunn ja Saarekunn. Kes kolmekesi tulevad väänikute maalt, neil mõttes diilid magusad ja elu magus ka.

Kinnisvarakunni ei takista tüütud reeglid ja piirangud. Kui tahab, surub ta arendusi põlismetsadesse, maastikukaitsealale või rannakaitsevööndisse. Oi jeerum, hakates ta diile üles lugema tuleb kokku koguda kõik raamatukogus olevad püsilugejad, kes  peaksid siis seda tegema varavalgest südaööni. Samas kohtukulli ees peab ka Kinnsvarakunn kummardama ning seda juhtub temaga viimasel ajal üha sagedamini.

Kuidas Kinnisvarakunni saab ikka ja jälle kogukondade soovidest tuimalt üle sõita? Väga lihtsalt, selleks on kunn kohalikus vilekogus dresseerinud endale piisavalt kuulekaid käetõstjaid. Sestap metsaelukad teavadki väga hästi, et mitte ühegi laaneelaniku kodu ega elu pole kaitstud, kui kohalik vilekogu istub koos.

Aga omad veidrused on Kinnisvarakunnil samuti. Hiljuti siunas ta vilekogus korduvalt ja pikalt neljajalgseid valijaid. Miskipärast arvas mees, et viimsilaste koerad ja kassid või tulevikus ehk rannaniidul roostikuga maiustama hakkavad veised on hoopiski neljajalgsed valijad. Just  nii ta ütleski, ja korduvalt – neljajalgsed valijad.

No mis ma oskan sihukese jutu peale kosta? Arvan, et Kinnisvarakunnil tasuks oma uhke karvamüts vahepeal ikka peast ära ka võtta, et kuppel üle ei kuumeneks.

***

Kabinetikunn on oma pikas elus teinud sellist karjääri, millest võiks koguni mitmel mehel või naisel kopp ees olla. Küll mäe all ja mäe peal, Euroopast rääkimata. Aga tema ei väsi ning toimetab vahelduva eduga ka siinsel külatanumal.

Õnneks on Kabinetikunnil  niipalju kogemusi, et  hoida oma hambad ja küüned neljajalgsetest eemale. Juhhei! Aga temalgi on oma kiiks – nimelt tüüpilise oravana nosib ta vahetpidamata. Ah et mida ta siis muudkui sööb? No ikka oma valimislubadusi! Pole ta rajanud suure suuga lubatud tõruparki ega ehitanud vallarahvale hoogsalt välja reklaamitud keskväljakut ühes purskkaevuga. Midagi ta siiski tegi, näiteks endale vallamajja uue noobli pesa. Kus sai siis segamatult kuni järgmisse kõrgesse kabinetti siirdumist oma lubadusi süüa.

Iga kord, kui Kabnetikunnilt küsitakse, et miks on läinud nii ja mitte teisiti, on tal kohe varmalt vastus valmis: ei mäleta.

***

Kolmas kunn on omaette karakter, sest tema tuleb saarest. Ja-jah, Saarekunn rallib nagu mees muiste ka mandril. Sinna, kus enne oli kaunis liivarand, vedas ta metsa alt kellegile kopkatki maksmata koormate kaupa kive pikkade muulide ehitamiseks. Nüüd räägib Saarekunn igal võimalusel, et tegemist on ajaloolise lautrikoha taastamisega selle algsel kujul. Ning et kõik kes seda ei usu, on külahullud. Selle veidra jutu peale ei hakanud hirnuma mitte üksnes kõik metsaelukad, vaid isegi kalad Rohuneeme rannas tegid kaks korda silmad suuremaks. Kuuldavasti olla mõnedki vanemad sägad sellist Saarekunni selgitust kuuldes hakanud heitunult ujuma Rohuneemest Pranglile, et seal möllida end vabatahtllikeks merepäästjateks.

Igatahes olla Saarekunn oma põikpäisusega kõvasti ärritanud nii Kinnisvarakunni kui Kabinetikunni.  Tuuritavad ju kolm kunni iga nelja aasta takka ühes ja samas sini-kollases kampaaniabussis, millel all juba väga vildaks kulunud rehvid.

Metsast vaadates tundub, et veidrikest kunnide aeg peaks nagu nende jamade peale otsa saama. Samas mine tea, põlishundina olen ennegi näinud, kuidas suur osa vallarahvast laseb ennast kunnide valimisplakatitest ikka ja jälle ära tinistada.

Vaat see on veelgi veidram stoori kui kolme kunni veidrused kõik kokku.

Tunnusfoto: Visual Hunt.

Loe samal teemal:

„Viimsi Villemi följeton: vallaisandad ja metsaelukad“

Viimsi Villem on följetonist,  kes teeb Viimsi Uudistele kaastööd teenimaks oma igapäevasele vorstile natuke leiba.

Viimsi Uudised

Jaga: