VANA HÕBE on Viimsi Uudiste rubriik, milles taasavaldame ajaproovile vastu pidanud arvamuskommentaare ning uudislugusid.
Seekordne Tanel Ojangu arvamuskommentaar ilmus esmakordselt Viimsi Uudistes 2. septembril 2022. aastal.
***
Emotsioonid, mis „Viimsi valla arengukava ja eelarvestrateegiat 2022 – 2027“ lugedes tekivad, on kahtlemata positiivsed.
Lühidalt toimub igal rindel kvaliteedi tõstmine. Sõna kvaliteet ja tema erinevaid vorme on tekstis leida peaaegu 40 korral ja seda jagub iga peatüki alla ja mõnel juhul korduvalt.
Punktis 4.2 Elukeskkond, mis kirjeldab elukeskkonda on lööklause „KAVANDAME RUUMILISE PLANEERIMISE KAUDU VIIMSI TERVIKLIKKU JA TASAKAALUSTATUD ARENGUT SELLISELT, ET MEIE ELUKESKKONNA KVALITEET OLEKS TAGATUD.“
Kuna mainitakse sõna planeerimist, siis ilmselgelt vihjatakse uuele koostamisel olevale üldplaneeringule. Siinkirjutaja seisukohast on üldplaneering kõikide muude arengute ema – ehk kõikide muude arengukava peatükke (4.1 Looduskeskkond; 4.2 Elukeskkond; 4.3 Haridus … jne) oluliselt mõjutav. Sellest siin artiklis pikemalt ei peatuks.
Aga edasi kvaliteedist.
Mis on sõna „kvaliteet“ definitsioon? Allikaid on palju, aga lühidalt on mingi asi kvaliteetne siis kui ta vastab mingile kriteeriumile. Tulemusele on seatud väärtus ja kui tulemus vastab väärtusele, siis ongi asi kvaliteetne. Näiteks mõni hoone saab olla kvaliteetne sellisel juhul kui tema kavandamisel on kvaliteedikriteeriumid projekti selgelt sisse kirjutatud. Ning hoone ehitamisel neid kriteeriume täidetakse pideva järelevalve all ja lõpptulemust on võimlik hinnata hoone valmimisel. Kui tulemus vastab alguses kokku lepitud kriteeriumitele, ongi tegemist kvaliteetse hoonega. Kui aga kriteeriume ei ole kokku lepitud, siis ei saa ka sõna kvaliteet pruukida ning tulemuse kirjeldamine saab olla ainult subjektiivne arvamus.
Põhiline „häda“ antud arengukava dokumendiga on see, et nn kvaliteedikriteeriumeid ei ole kirja pandud. Millistele kriteeriumitele vastab kvaliteetne elukeskkond? Selleks, et kasutada sõna kvaliteet – tuleks ka siin defineerida kvaliteetse elukeskkonna kriteeriumid.
Punkti 4.2 all loeme ka järgmist:
Elukeskkonna kvaliteedi tagamise olulisemad tegevussuunad on:
- jätkusuutliku rahvaarvu kasvu reguleerimine ruumilise planeerimise kaudu, et tagada valla sotsiaalse ja tehnilise taristu toimimine;
Sellest lausest võiks aru saada ka selliselt, et rahvastiku arvu reguleerimise eesmärk on tagada valla sotsiaalse ka tehnilise taristu toimimine. Kõlab väga äraspidiselt. Kas toimiv taristu on kvaliteetne elukeskkond? See pigem on elementaarne asi ja kui taristu on mittetoimiv, siis ei ole KOV oma ülesannetega lihtsalt hakkama saanud või on lubanud toimuda arengutel, mis on läinud vales suunas.
Viimsilased on andnud selgelt mõista, et me peame kvaliteetse elukeskkonna alla silmas midagi enamat kui toimiv taristu sh haridus või hoolekande „taristu“.
Üks põhiline mure, mis viimsilasi painab on endiselt rahvaarvu kasv, mida toidab sisseränne. Ja me ei pea silmas lihtsalt seda, et taristu ei pea vastu. Meie jaoks on oluline see, et me ei linnastuks, et meie looduskeskkond ei oleks üle rahvastatud ja et oleks kohti, kuhu minna, et olla vahel üksi oma mõtetega.
Mis siis võiks olla Viimsi elukeskkonna kvaliteedikriteeriumid? Üheks kriteeriumiks võiks olla näiteks rahvastiku tihedus.
Tuleb sõnastada rahvastikutihedus ruutkilomeetri kohta – see on konkreetne mõõdik, mille abil saame tunnetuslikult võrrelda Viimsi valda teiste Eesti asumitega. Kusjuures arvestama peaks asumite kaupa asumi pindala põhiselt. Kui võtta arvesse kogu poolsaare pindala, siis suured looduskaitse all või RMK omandis olevad metsamassiivid hakkavad tulemust moonutama. Nii näiteks Viimsi vald tervikuna on rahvastiku tihedusega 298,6 inimest/km2. Mis on lähedane suurus Eesti väikelinnalise asustuspiirkonnale 305 inimest. Tegelikult selliselt ei ole õige numbreid võrrelda.
Elukeskkonna kvaliteeti tajume ikkagi sellel alal, kus paikneb rahvastik. Näiteks Haabneemes elab 6949 inimest. Haabneeme pindala on 3,5 km2, mis teeb rahvastikutiheduseks 1985 inimest/km2. Kui seda võrrelda näiteks linnalise asustuspiirkonnaga Eestis, mis on keskmiselt 1631,7, siis oleme linnalisest keskkonnast juba kõvasti üle. Näiteks Nõmmel on vastav number 1188,8.
Kuna Haabneemes ja Viimsi vallas tervikuna on kogukond sisendina selgelt väljendatud soovi selliste arengute osas, mis oleksid omased aedlinnalikule arengule, siis peaks olema kvaliteedikriteerium lähedane väikelinnalisele asustuspiirkonnale (305 inimest/km2). Kuna see on juba lootusetult ületatud, siis peaks kriteeriumiks olema olemasoleva rahvastiku tiheduse mitte suurenemine.
Tabelis esitatud rahvastikutiheduse väärtused pärinevad Statistikaameti koduleheküljelt.
Seega peatüki 4.2 osas võiks olla esitatud elukvaliteedikriteeriumina külade ja alevike kaupa (näiteks tabeli kujul) esitatud rahvastikutiheduse näitajad, mida vallavalitsus oma täitevvõimu teostades hoiab aastani 2027 ja järgmisel suvel seab kriteeriumi aastaks 2045.
Ja selle kriteeriumi osas on kogukond kõlavalt rääkinud – rahvastiku arv ja tihedus ei saa enam kasvada.
Kogukonna sisendid on dokumenteeritud nii arengukavas lk. 4 viidatud rahulolu uuringus kui ka paar kuud tagasi toimunud üldplaneeringut puudutavas küsimustikus, millele oli vastajaid enam kui 800 inimest.
Milleks on oluline seada kriteeriumid kvaliteedi osas? Sest need arengukavad on väga pikaajalised. Praegu kuni aastani 2027, aga tuleval suvel hakatakse volikogus menetlema juba nägemust aastani 2045.
Vahepeal jõuab võim vahetuda korduvalt ja mingi dokument peab olema, kuhu kriteeriumid oleks sisse kirjutatud ka järgmistele võimu teostajatele. Ja nõnda, et kriteeriumid oleksid kontrollitavad ka järelevalve – kogukonna – poolt. Ilma kriteeriumiteta ei ole mõtet rääkida kvaliteedist. See sõna muutub mitmeti tõlgendatavaks ja iga võimu teostaja saab anda talle sellised omadused nagu ta ise tahab.
Tunnusfoto: pexels.com
Tanel Ojang on vallavolikogu liige (Kogukondade Viimsi).
Kui lugu meeldis, siis palun toeta sõltumatut kogukonnaportaali ning ANNETA.
Viimsi Uudised
Jaga: