Volikogu liikmed Ants Erm, Tanel Ojang ja Ivo Rull (Kogukondade Viimsi) esitasid 22. juunil vallavanem Illar Lemettile (Reformierakond) arupärimise seoses veekriisiga.
7. juulil saatis vallavanem arupärimisele vastuse, mille avaldame allpool täismahus.
“Esitan vastused teie arupärimisele seoses erinevate veeteemadega alates veeressursist kuni säästlike sademeveelahendusteni.
I osa: joogiveeressursi kastmiseks kasutamine ja vastav teavitustöö
1.1.Kas Viimsi vallavalitsus on võtnud teadliku eesmärgi luua narratiiv, kus veekriisi tekke peamiseks põhjuseks oleva kinnisvara arenduse rolli püütakse pisendada ning samal ajal globaalsete kliimamuutuste rolli, mille osas ajaloolist süüdlast on raskem tuvastada, suurendada?
VASTUS
Vastus on ei ja jääb ka arusaamatuks, miks me peaksime seda tegema. Praegune koalitsioon lähtub väga selgetest juba koalitsioonilepingus kokkulepitud põhimõtetest (senise poliitika muutmiseks otsustasime algatada uue üldplaneeringu koostamise; lepiti kokku, et edaspidi keeldutakse üldplaneeringut muutvate detailplaneeringute algatamisest, kui planeeringu eesmärgiks ei ole avalikud ehitised või taristu; lepiti ka kokku, et uusi planeeringuid algatatakse ainult veeressursi olemasolul) ega oma puutumust möödunud aastakümnete otsustega (näiteks 11.01.2000 kehtestatud üldplaneering, mis nägigi ette elanike juurdekasvu), mille alusel on Viimsis kinnisvaraarendus toimunud. Ilmselt on meil ka erinev arusaam mõistest „kriis“.
1.2. Palun esitage inimeste nimed ja ametikohad, kes nimetatud arutelus vastasid konto „Viimsi vald“ alt.
VASTUS
Viimsi valla sotsiaalmeediakonto alt edastatakse vastuseid, mida kirjutavad erinevad vallavalitsuse ja vajadusel ka hallatavate asutuste või äriühingute töötajad sõltuvalt sellest, kelle valdkonnaga on vastus seotud. Lisaks võidakse vastuseid toimetada. Seega pannakse vastus kokku ühistööna ja Viimsi vald ei pea logi, milline vastus on millise meeskonnaliikme poolt koostatud ning kes vastava vastuse postitas. Viimsi Vallavalitsus tegutseb meekonnana ja vastuste koostamine ongi meeskonnatöö.
1.3. Kui suureks peate teie kinnisvara arendamise mõju veekriisile skaalal 0 kuni 10? Palun põhjendage.
VASTUS
Kriisist oleks sobiv rääkida siis, kui elutähtsa teenuse osutamine oleks katkenud. Tegemist oli hädaolukorra ohuga, mis tänu ennetavatele tegevustele ja vallakodanike väga vastutustundlikule käitumisele hädaolukorraks ja seega ka kriisiks ei kujunenud. Elutähtsa teenuse osutamine ei katkenud.
Olemasolevate veetarbijate igapäevane varustamine veega on tavaolukorras suure varuga tagatud. Tavapärane tarbimine on ca 3500 m3 ööpäevas, kasutadaolev veeressurss on aga 4072+1296 m3 ööpäevas ja kasvab lähiajal veel 1296 m3 võrra. Seega saate ise hinnata, millistel teguritel oli veetarbimise lühiajalisele kasvule kõige olulisem mõju.
Kui Viimsis ei elaks ühtegi inimest, siis puuduks ka vee tarbimine. Seega on vee tarbimisele mõju kõigil Viimsisse ehitatud elamuühikutel (teie poolt nimetatud kinnisvara arendamisel), sh antud arupärimise esitanute omadel.
Väljastatud tehniliste tingimuste alusel arendab vee-ettevõte torustikke ja veejaamasid. Tavatarbimine probleeme ei põhjusta.
II osa: joogiveeressursi kasutus
2.1. Kas olete graafikut vaadates nõus, et tarbimist väljendava sinise joone tipud on terve aasta vältel lähedased graafiku punasele joonele, mis väljendab lubatud veevõttu?
VASTUS
Nagu olen Tanel Ojangu päringule juba vastanud, on teie poolt viidatud graafikul punase joonega kujutatud lubatud põhjaveevõtt. Selleks on 4072 m3 ööpäevas. Lisaks sellele kasutame vajadusel Tallinna vee kaudu kuni 1296 m3 ööpäevas ja teine sama mahuga ühendus on valmimisel. Seega saab tarbimise taset 4000 m3 ööpäevas pidada kriitiliseks ainult põhjavee osas – kasutada olev veeressurss on oluliselt suurem. Tarbijaid kutsuti üles veekasutust piirama alles siis, kui vee tarbimine oli üle 5000 m3 ööpäevas.
2.2. Kas peate võimalikuks, et viimsilased on tegelenud muru kastmisega näiteks jaanuari kuus, mil tarbimise graafiku tipud jõuavad punase joone lähedale neljal korral.
VASTUS
Olete olemasoleva veeressursi suurust ja veetarbimist puudutava infoga liiga pealiskaudselt tutvunud.. Graafikul kujutatud tõusud iseloomustavad tavapärast nädalavahetustel suurenevat tarbimist ja nagu juba öeldud, jäävad kaugele kasutadaoleva veeressursi maksimaalsest mahust.
Keskmisele ööpäevasele tarbimisele on tagatud suur ülekate. See aga ei tähenda seda, et joogiveeressurssi võib piiramatult kasutada näiteks muru kastmiseks. Oluline on joogivett ühiselt kokku hoida ja rakendada tipuaja tarbimiste ühtlustamiseks erinevaid sademevee kasutuslahendusi.
2.3. Kas esitatud graafik väljendab süsteemi, mille võimekusel on piisav varuteguritega kaetud puhver. Või väljendab see süsteemi, millel on ilmselged tunnused süsteemi võimekuse ammendumisest?
VASTUS
Nagu eespool öeldud ei ole graafikul kujutatud kogu kättesaadav ööpäevane veeressurss. Kasutadaolev veeressurss suurenes 2020. aastal 1296 m3 võrra ja suureneb lähiajal veel samas mahus. Kui võrrelda igapäevast tarbimist kasutadaoleva ööpäevase veeressursiga, siis on täna puhver ca 1300 m3 ja see kahekordistub lähiajal. Seega on tegemist süsteemiga, mille võimekus on piisav, et tagada nõuetekohane joogiveeteenus.
III osa: sidemode kasutus ja säästlikud lahendused
On oluline märkida, et kliima muutub ja sellega tuleb kohaneda ning võtta kasutusele uusi lahendusi ja juurutada mõistlikku ning säästlikku loodusvarade kasutamist.
3.1. Kui suur peaks olema sademevee kogumise mahuti, et tagada ca 1500 m2 aia kastmise vajadus?
VASTUS
Nii üldisele küsimusele pole võimalik üheselt vastata. Vihmasema suve korral pole avamaal kasvavaid taimi üldse tarvis kasta. Aias on kindlasti pindasid, mis kastmist ei vaja ja on kindlasti ka erineva veetarbe ning põuakindlusega taimi. Ka mullad on erineva veemahutavusega. Vajaliku kastmisvee kogus sõltub ka kasvuhoone olemasolust ja paljudest teistest teguritest.
Meie esmane ja kõige lihtsam sademevee kogumislahenduse soovitus on kasutada näiteks 1000 liitrist IBC mahutit, mis tuleks ühendada vihmaveesüsteemiga. Võib ka mitu mahutit järjestikku paigaldada. Samas on müügil ka väiksemaid mahuteid, mida saab vihmaveesüsteemiga ühendada ning vajadusel vett kastmiseks kasutada.
3.2. Kui palju võiks maksta taolise süsteemi rajamine – (seadmed koos paigaldusega + kaevetööd + haljastuse taastamine)?
VASTUS
Kõik oleneb sellest, millist süsteemi soovitakse rajada. IBC mahuti võib osta ca 100 euro eest. Kui paigaldada mahutid maapinnale, siis ei ole vaja kaevetöid ja haljastuse taastamist teostada. Hind sõltubki suuresti töödest, mida on vaja teostada ja sellest, kes töid teostab. Teostades ise lihtsamad tööd, on maksumus kindlasti väiksem kui töid tellides. Kopatööde teenuse hind on ca 35-50 eurot/h (nt nõva rajamisel või kaevu kaevamisel).
3.3. Kui kauaks jätkub Teie poolt punktis 3.1 pakutud mahuti veest aia kastmiseks põuaperioodil – st. ajal, mil süsteemi lisanduvat vett ei saa tekkida?
VASTUS
See sõltub esmajoones põuaperioodi pikkusest ja kõikidest muudest eespoolkirjeldatud teguritest. Kui sademevesi saab ühel hetkel otsa, on kindlasti aktsepteeritav ka kraanivee vastutustundlik kasutamine.
3.4. Mida peaksid tegema majapidamised, kellel on funk-stiilis hooned (mis on eriti küllaldaselt esindatud uusarendustes tulenevalt taolise maja odavamast ehitushinnast), kuid milliste katuselt sademevee ärajuhtimise süsteem ei võimalda seda kokku koguda?
VASTUS
Soovitused sõltuvad erinevatest asjaoludest. Kui soovitakse saada konkreetset nõu, siis vallavalitsuse vastava valdkonna eksperdid kas AS-st Viimsi Vesi või vallavalitsusest tulevad kindlasti appi.
3.5. Kuidas võiks sademevee kogumissüsteemi tekkida vesi sademeteta perioodidel?
VASTUS
Teie küsimustest võib järeldada, et peate sademevee kogumist ja kasutamist väheolulise mõjuga või ökoloogilise jalajälje tõttu koguni kahjulikuks tegevuseks. Sellisel seisukohal olles liigute tänapäevaste arusaamadega võrreldes vastuvoolu. Iga kogutud ja kastmiseks kasutatud sademevee liiter aitab süsteemil tervikuna paremini toime tulla. Oluline on kogukonna ühine panus. Kui põuaperioodil oleks isegi pool kastmisveest sademevesi, ei peaks me rääkima sellest, et veekasutus võib jõuda kriitilise piirini.
Põuaperioodil võibki olla teatud piirkondades keeruline ja sellega tuleb arvestada ning rajada kombineeritud lahendus. Kui piirkonnas on veesooned, siis on hea lahendus sademeveekaev, millistest jätkus kastmisvett meile teadaolevalt ka praeguse pika põua ajal.
3.6. Kui suur (väga hinnanguliselt või tunnetuse alusel) on punktis 3.1 nimetatud sademevee kogumissüsteemi rajamise ökoloogiline jalajälg mõõdetuna CO2 ekvivalendina (kg) arvestades toodetud sademevee seadmeid ja kaevetöid. (Sademevee süsteemide tootjate tootekirjeldustest on keskkonnaalane info leitav). Lihtsustuse mõttes võib jätta pinnase utiliseerimise ja seadmete transpordi võrrandist välja ja esitada vastus tagavara kahjuks. Kaevetööde arvestuses võiks arvestada ekskavaatorit ca 4T (tonni) – tööaeg ligikaudu 4 tööpäeva?
VASTUS
Sõltub lahendusest – mahuti omakäelise inimjõul paigaldamisese korral ei pruugi arvestatavat jalajälge tekkida, sama käib erinevate looduspõhiste lahenduste kohta. Emissioonid sõltuvad kasutatavast tehnikast. Jääb ka arusaamatuks, mida te tahate neli tööpäeva kaevata.
3.7. Kui suur on ökoloogiline jalajälg CO2 ekvivalendina (kg) kui eelnimetatud süsteemi rajaks 10 000 majapidamist?
VASTUS
Kui 10 000 inimest paigaldavad mahutid inimjõul, siis ei pruugi sel tegevusel arvestatavat jalajälge olla.
3.8. Juhul, kui jätate küsimustele 3.1 kuni 3.7 sisuliselt vastamata, siis andke palun hinnang, kui tõsiselt saab kogukond võtta vallavalitsuse manitsusi sademevee kogumise osas.
VASTUS:
Vallavalitsus ei tegele kellegi manitsemisega. Isegi vallapoolse selgitustööta suhtuvad paljud vallakodanikud ja ettevõtted sademevee kogumisse väga tõsiselt. Viimsi vald on läbi erinevate välis- ja koostööprojektide kujunenud Eestis säästlike sademeveelahenduste rakendamise eestvedajaks: rajame praktilisi näiteid, osaleme erinevate trükiste väljaandmisel ja õppepäevade korraldamisel. Teil ei õnnestu oma küsimustega sademeveesüsteeme rajanud inimeste (vallakodanikud, ettevõtjad, ametnikud) töö tulemusi pisendada. Erinevate sademeveelahenduste rajamise osas soovitan tutvuda looduslähedaste süsteemide käsiraamatuga:
urbanstorm.viimsivald.ee/wp-content/uploads/2023/03/SUDS_kasiraamat_digi.pdf 5
IV osa: veeressurss ja vee-ettevõtte arendustegevused
4.1. Kui olmevee veeressurssi suudetakse suurendada, kas siis planeerib vallavalitsus seda kasutada uute elamuarenduste või muu kinnisvara (ressurssi tarbivate) arenduse käivitamiseks?
VASTUS
Joogiveeressurss on tagatud olemasolevatele elanikele ja kehtiva ehitusõiguse omanikele. Valla vee-ettevõte teeb veevõrgu arendustöid vastavalt valla arengusuundadele, mis mh põhinevad valla pikaajalisel arengustrateegial ja edaspidi uuel valla üldplaneeringul. Viimsilaste üheks ootuseks on kodulähedaste, Viimsisse sobivate töökohtade loomine.
4.2. Kui olmevee ressurssi suudetakse suurendada, aga kinnisvara arendust te edasi ei planeeri, siis mida võiks teie hinnangul teha teoreetilise varus oleva/tekkiva veeressursiga?
VASTUS
Miks peaks sellega midagi tegema? Varus olev ressurss tuleb jätta võimalusel tarbimata, et vett jätkuks võimalikult paljudele tulevastele põlvkondadele.
4.3. Kuidas tunnetate kogukonna seisukohta – kas viimsilased pigem sooviks rohkem spordihalle ja veeressurssi tarbivaid ehitisi? Või turvatunnet, et põhjaveevarud ja nendega kaasnevad riskid on hästi maandatud, olmevee ja tulekustutusvee olemasolu reaalselt ja usutavalt garanteeritud ja on selle nimel valmis sportima vabas looduses spordihallidest loobudes?
VASTUS
Teie küsimusest kumab läbi teie endi vastuseis sporditaristu väljaarendamisele. On selge, et tuleb tagada nii veeressursi piisavus kui ka tänapäevased sportimistingimused. Arusaamatuks jääb see, et miks te arvate, et kui inimesed vabas looduses spordivad, siis nad ennast ei pese. Või milleks teie arvates näiteks jalgpallihallis vett kasutatakse, kui mitte pesemiseks?
Konkreetse näitena kinnitab kogukonna positiivset seisukohta ja ootust spordihoonete rajamisele jalgpalli sisehalli detailplaneeringu menetlus. Eskiisi avaliku väljapaneku jooksul laekus rekordiline arv positiivset ja planeeringut toetavat tagasisidet. See oli läbi valla ajaloo rekordiline positiivse tagasiside hulk, mis näitab, et kogukonna jaoks on sportimisvõimaluste laiendamine väga oluline.
Viimsilased soovivad rekreatsiooniga seotud tegevusi ja nende tegevusvõimaluste laiendamist. Seda kinnitasid nii üldplaneeringu kaasamisküsitlus, elanikkonna rahulolu-uuring kui ka visiooonipäeva vastav töötuba. Vallavalitsus arvestab kogukonna tagasisidega ja kavandab valla arengudokumentides vastavad võimalused. Kogukonnal on ootus rohelisele elukeskkonnale ja soovitakse aktiivselt tegeleda erinevate vaba-aja tegevustega ning harrastada sporti.
V osa: üldised veeteemaga seotud küsimused
5.1. Kui täna on vee kasutajaid 25 000 ja keskmine vee tarbimine on 3500 m3 ööpäevas, siis kui suur on vee tarbimine 5136 inimese lisandumisel. Palume mitte vastata stiilis, et küllap kõik inimesed ikkagi ei tule ja kõiki õiguseid ei realiseerita. Selle väite kinnitamiseks ei ole tõsiseltvõetavaid fakte enne kui ühtegi ehitusõigust või planeeringut ei ole reaalselt tühistatud. Olematut mõju omavaid vallavalitsuse jaoks lihtsaid üksikjuhtumeid ei ole mõtet kajastada.
VASTUS
Antud küsimuse korral jätate arvestamata asjaoluga, et vett ei tarbi mitte ainult elanikud, vaid ka erinevad ettevõtted. Seega ei ole elanike arv ja veetarbimine tingimata üks-üheses korrelatsioonis. Igal juhul katavad olemaolev ja lähiajal lisanduv veeressurss ka kehtivate ehitusõiguste alusel lisanduda võivate elanike tavatarbimise.
Info kehtivate ehitusõiguste realiseerimise tulemusena lisanduvate elanike osas on esitatud vee-ettevõtte poolt tellitud eksperthinnangus, mis on avalikustatud valla kodulehel: https://www.viimsivald.ee/uudised/eksperthinnang-2035-aastaks-kasvab-vallas-veetarbimine-72
5.2. Kuidas annate hinnangu vallavalitsuse tegevusele riskijuhtimise vaatevinklist skaalal 0 kuni 10. Palun põhjendage, kas riski on hästi juhitud, tooge konkreetsed näited.
VASTUS
Mistahes tegevusi saab hinnata eesmärkide saavutamise ja vastavate mõõdikute abil. Põuaperioodil suurenenud veetarbimise puhul saavutasime seatud eesmärgid läbi teemakajastuste ja kommunikatsiooni – vee tarbimine vähenes ja tarbijate hoiakud muutusid. Võimalikud riskid ei realiseerunud. Suur aitäh kõigile kogukonnaliikmetele nende panuse eest!
5.3. Kas sademevee kokku kogumise ja taaskasutamise nõuded ehitusloa menetlemises on soovituslikud või kohustuslikud? Kas keegi jääb ehitusloast ilma kui ta ei kajasta ehitusloa projektis sademevee kogumise süsteeme või kas keegi jääb kasutusloast ilma kui kasutusloa menetlemisel selgub, et ehitusloaga nõutud sademevee kogumissüsteemi pole reaalselt rajatud.
VASTUS
Nõudeid rakendatakse alates detailplaneeringust kuni ehitusprojekti koostamiseni. Kui lahendused on ette nähtud planeeringuga, on need kohustuslikud rakendada. Ka tehnilised tingimused, mis sademeveele väljastatakse, sisaldavad säästlike lahenduste nõuet ja seda oleme rakendanud juba mitmeid aastaid. Kasutusloa menetluses kontrollitakse ehitise vastavust projektile, kasutusotstarbe kohast kasutamise võimalikkust ja ehitise ohutust. Kasutusluba antakse, kui valminud ehitise ehitamine vastab ehitusloale ning ehitist on võimalik kasutada nõuete- ja kasutusotstarbe kohaselt. Kasutusluba on nõutav ehitusseadustiku lisas 2 kirjeldatud ehitiste ja nende kasutamise otstarbe muutmise korral. Juhul, kui planeeringute ja ehitusprojektiga on ette nähtud säästvate lahenduste välja ehitamine ja nõue selle kohta sisaldub ehitusloal/haldusaktil, siis seda kasutusloa menetluses kontrollitakse ja selle puudumise korral on võimalik teha ettekirjutus süsteemi väljaehitamise nõudes. Eelduseks on siin siiski planeeringutest tulenev kohustus. Kasutusloast täielikult keelduda ei saa, kuna sadeveesüsteemi ehitamata jätmine ei takista näiteks elamu kasutamist, kui elamu ehitamine on toimunud projektikohaselt ja on kasutamiseks ohutu. Sellisel juhul oleks kasutusloa väljastamata jätmine ebaproportsionaalne meede.
5.4. Palun lisage punkti 5.3 vastuse juurde kas lingina või manusena 2 projekteerimistingimuste dokumenti alates teie valitsemise aja algusest (st kokku 8 tk alates 2020. aastast kuni 2023. aastani, I poolaasta kaasa arvatud).
VASTUS
Eelmises punktis küsisite sademevee säästlike lahenduste nõuete kohta, millised määratakse sademevee tehniliste tingimustega. Käesolevas küsimuses küsite projekteerimistingimuste kohta, millised määravad või täpsustavad ehitusõigust. Eeldan, et peate silmas sademevee tehnilisi tingimusi ja säästlikele lahendustele esitatud nõudeid.
Konkreetsed tehnilised tingimusted sisaldavad isikuandmeid ja neid ei ole võimalik lisada, aga teil kui volikogu liikmetel on võimalik nendega tutvuda vallavalitsuses. Et küsimus ei jääks vastamata, on allpool toodud kolm konkreetset näidet sademevee tehniliste tingimuste kohta.
Näide 1: Olemasoleva elamuga kinnistu Randvere külas (2023 aasta)
2 Nõuded projekteerimisele
2.1 Kinnistu kõva kattega pindadelt koguda sademevesi kokku ja kuna kinnistu vahetus
lähiümbruses ei ole sademevee eesvoolu, siis rajada sademevee käitlemiseks
kinnistusisene lahendus. Linda tee 15 kinnistu sademevee lahenduseks rajada
sademevee mahuti või hüdrogeoloogilise sobivuse korral imbväljak. 7
2.2 Alternatiivina on võimalik kasutada Linda tee kraavi (vt. lisatud skeem). Kinnistu kõva
kattega pindadelt (sh parkla) koguda sademevesi kokku ning juhtida teemaa kraavi
(alternatiivi valimisel tuleb eelnevalt veenduda Linda tee kraavi töövõimes ja vajadusel
puhastada Linda tee kraav) läbi säästlike sademevee lahenduste, millega kogutakse vesi
kokku olmetarbimise eesmärgil (muru kastmiseks vms) või aeglustatakse ning
ühtlustatakse sademevee vooluhulk ennem selle ärajuhtimist.
2.3 Alternatiivse säästliku lahendusena on võimalik kinnistule rajada kõva kattega pindadelt
kokku kogutud sademevee käitlemiseks parkla puhul vett läbilaskev katend.
2.4 Lisainformatsiooni säästlike lahenduste kohta on võimalik leida järgmiselt lingilt:
https://urbanstorm.viimsivald.ee/wp-content/uploads/2021/08/urbanstormteavik_EST_veebifail.pdf
Näide 2: Hoonestamata kinnistu Pringi külas, millel kehtib üle 15 aasta vanune planeering, mida on asutud ellu viima (2023 aasta):
2 Nõuded projekteerimisele
2.1 Kinnistu kõva kattega pindadelt (sh parkla) koguda sademevesi kokku ning juhtida
kinnistut läbivasse kraavi, naaberkinnistul asuvasse kraavi (kraav paikneb kinnistu
põhjapoolsel piiril) läbi säästlike sademevee lahenduste, millega kogutakse vesi kokku
olmetarbimise eesmärgil (muru kastmiseks vms) või aeglustatakse ning ühtlustatakse
sademevee vooluhulk ennem selle ärajuhtimist.
2.2 Alternatiivse säästliku lahendusena on võimalik kinnistule rajada kõva kattega pindadelt
kokku kogutud sademevee käitlemiseks parkla puhul vett läbilaskev katend.
2.3 Lisainformatsiooni säästlike lahenduste kohta on võimalik leida järgmiselt lingilt:
https://urbanstorm.viimsivald.ee/wp-content/uploads/2021/08/urbanstormteavik_EST_veebifail.pdf
Näide 3: Tehnilised tingimused planeeringulahenduse juurde (ÜP kohane DP, 2022 aasta):
- Arendusale rajatava tee kuivendamiseks rajada teega paralleelne kraav. Kraavi eesvooluks kasutada arendusala põhja servas olevat olemasolevat raudtee kraavi.
- Arendusalalt juhtida vesi raudtee kraavi läbi tiigi vms säästliku sademevee lahenduse millega aeglustatakse ja ühtlustatakse sademevee vooluhulk ja puhastatakse see ennem ärajuhtimist.
- Arendusala haruteedele rajada kuivenduseks drenaaži-, või kraavivõrk, mille eesvooluna kasutada kas arendusala läbivat olemasolevat kraavi või kinnistu põhja osas asuvat kraavi.
- Arendusala sademeveetorude rajamisel tuleb arvestada vooluhulkadega ning kõik käänakud, üleminekud ja ristumiskohad tuleb lahendada puhastus- ja seirekaevudega.
- Katuselt ja kõvakattega pindadelt kogutavat kinnistu sademevett ei tohi otse sademeveekanalisatsiooni, mahutisse või imbsüsteemi juhtida, rajada ühendused läbi kaevude.
- Kinnistutel kasutada võimalikult palju säästlikke sademeveelahendusi, eesmärgiga koguda sademevett kastmisveena ning viivitada ja ajatada sademevee äravoolu torustikku.
5.5. Mida võiks veel ette võtta, et veekriisis riske paremini juhtida ja riske maandada?
VASTUS
Kõik veeressursiga seotud ja veevärgi arendustegevustega seotud küsimused ning ettevaatavad tegevused on pidev töö, millisega tegelevad vallavalitsus ja vee-ettevõte ning selle valdkonna korraldamisel lähtutakse uuest koostatavast ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arengukavast, koostatavast üldplaneeringust, valla arengustrateegiast, sademevee arengukavast ning mitmetest valla poolt koostatud sademevee säästlike lahenduste tehnilistest juhistest. Selle kõige kõrval omab olulist rolli teavitustöö, millega suunatakse tarbijate käitumist joogiveeressurssi säästvamaks ning populariseeritakse säästlike sademeveelahenduste loomist.”
Tunnuspilt: pexels.com
Loe samal teemal:
„Ivo Rull: vallavanem näeb veekriisi põhjustajaid toru vales otsas”
“JUHTKIRI: Viimsi veekriis on Reformierakonna nägu”
“Viimsilased kommenteerivad valla üleskutset kaevata kastjate peale”
„JUHTKIRI: Viimsi city’ks arendamine jätkub täie hooga”
Kui lugu meeldis, siis palun toeta sõltumatut kogukonnaportaali ning ANNETA.
Viimsi Uudised
Jaga: