Kui näen autosid Randvere teelt Viimsi discgolfi parki suundumas, tekivad kahetised tunded.
Ühest küljest on ju igati positiivne, et rahvas soovib vaba aega värskes õhus liikudes mööda saata, teisalt tulevad ikka ja jälle silme ette pildid maastikust enne ja nüüd.
Maaülikooli dendroloogia ja metsaentomoloogia kaasprofessor Ivar Sibul hoiatas juba 2018. aastal enne Viimsi discgolfi radade kasutusele võtmist koostatud ekspertarvamuses, et praktiliselt võimatu on üheaegselt tõsta metsaökosüsteemi rekreatsioonilist mahutavust ja hoida sealjuures kõrget looduslikku taset. Ala puude ja puistute üldist seisundit võis siis pidada heaks kuni rahuldavaks. Viis aastat hiljem tuli samal eksperdil tõdeda, et pargi rohke külastatavuse tõttu on sellesse jäävate puistute üldine sanitaarne olukord ning eriti radade servas kasvavate puude tervislik seisund oluliselt halvenenud. Tallamiskoormusele pole vastu pidanud ka alustaimestik samblikest rohttaimede ja puhmasteni.
Viimsi discgolfi park asub Mäealuse maastikukaitseala kirdeosas Linnakumetsa kinnistul (ca 12 ha) ja on munitsipaalomandis. Just viimast asjaolu peeti kohavalikul üheks määravamaks. Tookordne abivallavanem Annika Vaikla (Keskerakond) selgitas 2019. aasta jaanuaris vastuses külavanemate teabenõudele, et vallavalitsusel kui kinnistu omanikul on oluliselt lihtsam sekkuda esile tõusvate probleemide lahendamisse võrreldes olukorraga, kui keskus asuks erakinnistul.
Tagantjärele paistab siiski, et talitati põhimõttel tehtud-mõeldud. Ivar Sibul märgib oma eksperthinnangus, et ülitähtsaks tuleb pidada infot külastajate arvu kohta, mille abil ala valdaja saab analüüsida probleeme, muuhulgas suurest külastuskoormusest tulenevaid keskkonnariske ning otsida kiireid ja samas sobivaid lahendusi. Selline uuring oleks tulnud läbi viia juba ala esimesel kasutusaastal. Nüüd jääb vaid üle tunnistada fakti, et Linnakumetsa kinnistu pole intensiivse külastuskoormusega kohanenud.
Vallavalitsus näeb, et olukorra parandamiseks või „leevendusmeetmetena“ piisab radade katmisest multšikihiga ja üksikutele tiialade lähedusse jäävatele puudele tüvekaitsmete paigaldamist nagu juuresoleval fotol. Loodetakse ka ala kasutajate kõrgele teadlikkusele, et liigutakse ainult kitsaid radu pidi ega kalduta ühelt rajalt teisele kulgedes lühemat teekonda märgates kõrvale. Vallavalitsuse keskkonnaosakonna juhataja Taavi Rebane rõhutab: „Meie huvi on hoida discgolfi park inimestele jätkuvalt avatuna, aga võtta kasutusele meetmed, mis aitaksid kaitsta maastikukaitseala loodust ning ära hoida sealse looduskeskkonna edasise ulatusliku ja pöördumatu kahjustuse.“
Ükski kahjustus pole tingimata pöördumatu, sest loodus on ajaloo jooksul üle võtnud ka omaaegseid kõrgelt arenenud, kuid erinevatel põhjustel hääbunud tsivilisatsioone. Tõsi küll, loodus on taastunud algsest erineval ja mitte tingimata samaväärsel kujul. Linnakumetsas sai suur osa looduskeskkonnast tõsiselt kahjustada juba paari esimese kasutusaastaga. Looduslik ilme on sel alal fragmentidena säilinud vaid radadest eemale jäävates soppides ning terviklikku ja rikkumata looduskeskkonda saab praegu nautida pigem väljaspool kunagist traataiaga ümbritsetud rangelt valvatud territooriumit.
Jääb vaid üle imestada, kuidas Viimsi vallavalitsus, kes on võtnud eesmärgiks maastikukaitsealade laiendamise koos üha uute piirangute seadmisega, on endale kuuluval kinnistul asjad niivõrd käest ära lasknud.
Kasutuseelse seisundi taastumiseks ei piisaks nüüd enam hooajalistest piirangutest ega radade aastaks või paariks täielikust sulgemisest, nagu ekspert tagasihoidlikult soovitab. Nõmmel ja Pirital suleti discgolfi rajad veidi enne Linnakumetsa väljavalimist ning põhjuseks toodi just looduskeskkonna taluvuspiiri ületav kasutuskoormus. Jääb vaid üle imestada, kuidas Viimsi vallavalitsus, kes on võtnud eesmärgiks maastikukaitsealade laiendamise koos üha uute piirangute seadmisega, on endale kuuluval kinnistul asjad niivõrd käest ära lasknud.
Mis aga puutub alternatiividesse, siis neid on aja jooksul välja pakutud mitmeid alates Laidoneri pargist kuni Soosepa rabani. Üks tõsisemaltvõetavaid on aga Rohuneeme kant, kus praegugi saab tervisesporti harrastada. Ehkki sinnagi ulatub kohalik kaitseala, jäävad terviserajad piirkonda, kus okupatsiooniväed igapäevaselt toimetasid ja looduslikud alad vahelduvad tehislikega. Ettepanekuid kohandada ala ka discgolfi sõprade jaoks sobilikuks on tehtud varemgi, väidetavalt juba aastal 2013, kui selle harrastuse toomise peale Viimsisse mõtlema hakati.
Toona lükati ettepanek tagasi kohaliku kogukonna ja külavanemate väidetava vastuseisu tõttu. Tegelik takistus on aga mitmele Rohuneeme maastikukaitsealal asuvale munitsipaalomandis kinnistule selle sajandi alguses 75 aastaks seatud hoonestusõigus, mis kogu ala arengut pidurdab. Praegu on hoonestusõigus seatud R. K. Sport AS kasuks, kes alles paar aastat tagasi pöördus vallavalitsuse poole ja tegi „kompromissettepaneku“ 60 elamuehituseks kõlbuliku krundi eraldamiseks kokku 20 ha suurusel maa-alal (kogu hoonestusõigusega hõlmatud ala on ca 125 ha). Milliseks maastik sellisele ettepanekule vastu tulles muutuks, saab igaüks käia vaatamas näiteks Pringi arendusalal.
Rohuneeme teemat on aeg-ajalt proovitud üles võtta. Praeguse volikogu koosseisu alguse poole küsisin keskkonna- ja heakorrakomisjoni liikmena ala perspektiivi kohta abivallavanem Alar Mikult (Reformierakond), kes lubas, et asjaga hakatakse tegelema, kui muud probleemid on vallas lahendatud… Täpselt aasta tagasi ehk mais 2023 tegi mõnevõrra üllatusliku avalduse Annika Vaikla. Olles võimuliidu poolt nimetatud volikogu revisjonikomisjoni liikmeks, seadis ta enese jaoks esmaseks ülesandeks eelmainitud lepingust taganemise kuna mingeid tegevusi ei toimu ja tekkinud punnseis pole kooskõlas vallaelanike huvidega.
Alates 2023. aasta detsembrist on Annika Vaikla taas abivallavanem ja omab seega veelgi enam võimalusi lubadust täitma asuda.
Andres Jaanus oli kuni tänavu aprillini Viimsi vallavolikogu keskkonna- ja heakorrakomisjoni liige (Kogukondade Viimsi).
Tunnusfoto: Linnakumetsa disckgolfi raja tiiala (Andres Jaanuse foto).
Loe ja vaata samal teemal:
„KOMMENTAARIDETA: Linnakumetsa discgolfi rada 12. aprillil 2024“
„LUGEJA FOTOD: Linnakumetsa discgolfi rajal hakatakse siluma äratallatud metsaalust“
„Linnakumetsa discgolfi raja ökoloogilise taluvusvõime piiri on ületatud“
„Andres Jaanus: Linnakumetsa – kaitsealast tallermaaks“
Kui lugu meeldis, siis palun toeta sõltumatut kogukonnaportaali ning ANNETA.
Viimsi Uudised
Jaga: