ANDRES JAANUS: aita uuele külale nimi leida

Volikogu algatas 2026. aasta 23. aprillil Viimsi valla asustusüksuste lahkmejoonte muutmise protseduuri.

Kokku on muudatusettepanekuid 16, alates mõne teelõigu üleviimisest ühest külast teise kuni päris uute asustusüksuste moodustamiseni. Otsuse lisas on selgitatud, et muudatused lähtuvad inimeste igapäevasest ruumitunnetusest ehk sellest, kuidas elanikud ise tajuvad oma elukeskkonda, naabruskonda ja kodukohta. Kohataju ja sellega seotud kuuluvustunne peaks ühtlasi olema üheks tunnuseks, mis kujundab identiteeti ning seob mingi asumi või suurema üksuse elanikud kogukonnaks.

Viimsi on tegelikult kohanimede poolest rikas kant. Hulgaliselt pärimust koguti Eesti Rahva Muuseumi ekspeditsioonidel 1920ndatel, aga andmebaasidesse on kohanimesid lisandunud ka näiteks 1950ndate lõpust. Viimsi poolsaare kaardil jääb suurem jagu neist mere äärde, mis on ka loogiline, sest sisemaal paiknesid vaid üksikud talukohad. Seejuures oli Viimsi lääne- ja idakallast eraldav mets vanasti nii ületamatuks piiriks, et sugulussidemete järgi käisid Leppneeme, Tammneeme või Randvere inimesed ennemini läbi Jõelähtme kandi ja Prangli rahvaga kui Lubja külaga.

Samas külanimed, mille kohta leiab rohkem viiteid, pole ajas sugugi muutumatuna püsinud. Nii on näiteks praeguse Tammneeme asukohta aastal 1491 esmakordselt mainitud hoopis Iversback’ina, mis asustusajalugu uurinud Taani päritolu arhivaari Paul Johanseni järgi viitab kõrgemale kohale Randverest põhja pool (backen – mägi rootsi k.)[1].

Tänapäeval on rannaäärne asustus veelgi tihenenud ning eriti läänekaldal pole enam võimalik aru saada, kus üks küla lõpeb või teine algab. Paar ajaloolist küla (Rummu ja Aiaotsa) on sootuks naabruskonda sulandunud, asemele on aga tekkinud või tekkimas päris uusi. Vallavalitsuses tuldi mõttele, et Leppneeme ja Randvere tee ristist loodesse, varem antenniväljakuks kutsutud alale rajatav küla võiks hakata kandma Krillimäe nime. Krillimäe on praeguseks juba rohkem tuntud kui tulevase Pääskülast alguse saava bussiliini nr 1 Viimsi poolne lõpp-peatus, aga üle võetud on see nimi ikkagi lähedal asuvast metsavahikohast.

Nimepanekuga oldi jännis ka paar aastat tagasi, kui moodustati kaks uut maastikukaitseala. Nii ongi üks neist jäänud senini kandma lihtsalt Viimsi keskosa nime. Uueks külanimeks Antenniväljaku pakkumine tõenäoliselt sealsete asukate heakskiitu ei pälviks, eriti teades, et see viitab nõukogude aegsele militaarpärandile. Teisest küljest on kerkiv küla Viimsi esimene (ja loodetavasti ka viimane) suurem igast suunast metsaga piiratud elamuala. Kui just sai vihjatud, et mets on olnud inimasustuse koha pealt pigem eraldaja, paistab uue küla sidumine endise Krillimäe vahtkonnamajaga samuti meelevaldne. Paraku on juba varem sarnaselt talitatud Tädu metsavahikohaga, mis tänaseks on laenanud nime nii Randvere küla lähedal asuvale loodusõppe- kui terviserajale.

Väga levinud on kombinatsioon, et külla viib või seda läbib samanimeline tee. Nii ka Viimsis, aga Leppneeme teeristist hargneva ja uut küla läbiva Metsise tee järgi nime panemine oleks väheütlev. Sellise nimega katastriüksusi, teid-tänavaid ja bussipeatusi leiab Eestist hulgi, tõsi, mitte ühtegi küla. Pealegi ei ole suursugune metsis linnuna Viimsile kuidagi iseloomulik. Aga kuidas oleks nimega Leppmetsa? Viitab ühtaegu nii asukohale keset metsa kui lähedal paiknevale pika ajalooga rannakülale.

Andres Jaanus on Tammneeme elanik ja tegelenud ka koduloo uurimisega

Tunnuspilt: Lubja mäe all asuv Krillimäe peatus jääb nimeotsingul külast enam kui kahe kilomeetri kaugusele.

Samal teemal:

„Andres Jaanus: vastuolulised külapiirid“

„ANDRES JAANUS: teeme Randvere ja Tammneeme jälle suuremaks“

Kui lugu meeldis, siis palun toeta sõltumatut kogukonnaportaali ning ANNETA.

Viimsi Uudised

[1] Johansen, P., 1951. Nordische Mission. Revals Gründung und die Schwedensiedlung in Estland. Kungl. Vitterhets, historie och antikvitets akademiens handlingar, del 74. Stockholm, Wahlström och Widstrand.