Ohvriabi poole pöördumiste arv kasvab

Tänavu esimese üheksa kuuga on ohvriabist saanud tuge rohkem inimesi kui mullu samal ajal.

Eriti märgatavalt on kasvanud pärast raskeid ja traumeerivaid sündmusi abi saanud inimeste arv – neid on üle kahe korra rohkem kui mullu. Varasemast rohkem on inimesi nõustatud ka ohvriabi telefonidel ja veebivestluses ning pakutud psühholoogilist tuge.

Tänavu jaanuarist septembrini nõustasid politseimajades töötavad ohvriabitöötajad 3294 inimest kokku 5060 korral. Telefoni ja veebivestluse kaudu pakkusid ohvriabi nõustajad tuge 9077 korral ehk ligi 15% rohkem kui aasta tagasi.

„Ohvriabist abi saanud inimeste arvu kasv ei tähenda tingimata seda, et vägivalda või raskeid sündmusi oleks Eestis rohkem. Pigem näitab see, et inimesed teavad paremini, kust abi saab ja julgevad üha enam oma murega meie poole pöörduda,“ selgitas sotsiaalkindlustusameti ohvriabi osakonna juhataja Kaire Tamm.

Kõige märgatavamalt on kasvanud psühhosotsiaalset kriisiabi saanud inimeste arv. Tänavu esimese üheksa kuuga sai seda abi 350 inimest ehk 135% rohkem kui eelmise aasta samal ajal. Võrdluseks: kogu 2025. aasta jooksul sai seda abi 281 inimest.

Lähedase ootamatu surm, sealhulgas enesetapp, raske liiklusõnnetus või muu traagiline sündmus võib ühe hetkega muuta paljude inimeste elu. Sellistel hetkedel vajavad tuge nii otseselt kannatanud kui ka nende lähedased, pealtnägijad ja teised, keda juhtunu on mõjutanud.

Suure riskiga perevägivalla juhtumites saab abi üha rohkem inimesi

Vägivalda kogenud inimeste toetamine moodustab suure osa ohvriabi tööst. Tänavu esimese üheksa kuuga nõustati naiste tugikeskustes 1233 naist kokku 4988 korral. Seksuaalvägivalla kriisiabikeskustes sai abi 200 inimest.

Kasvanud on ka suure riskiga perevägivalla juhtumites abi saanud inimeste arv. Tänavu jaanuarist septembrini toetati MARACi võrgustikutöö kaudu 112 inimest. Seda on rohkem kui kogu 2025. aasta jooksul, mil abi sai 98 inimest.

Ohvriabi telefon 116 006 ja veebivestlus aadressil ohvriabi.ee on tasuta ning avatud ööpäev läbi. Pöörduda võib ka anonüümselt ning suhelda saab eesti, vene või inglise keeles.

Tekst: Sotsiaalkindlustusamet

Tunnuspilt: Virgo Haan

Kui lugu meeldis, siis palun toeta sõltumatut kogukonnaportaali ning ANNETA.

Viimsi Uudised