23. veebruaril esitas oma vastuväited avalikul arutelul olnud Haabneeme üldplaneeringu eskiisile volikogu liige Ants Erm (Kogukondade Viimsi).
Järgnevalt refereerime lühidalt neid vastuväiteid ja ettepanekuid.
Teatavasti on Viimsi, sh Haabneeme veetluseks olnud merelähedus ja aedlinnalik elukeskkond. Haabneeme ja Viimsi alevik meenutavad tänaseks juba enam suurlinna(osa) kui alevit või väikelinna. Kas meil on mõistlik ja kas viimsilased seda soovivad, et liikuda edasi suurlinna melu juurde?
/—/
Eskiisist ei selgu, kuidas on arvutatud elanikkonna kasv Haabneemes. Välja pakutud 2765 uut elanikku tundub olevat suvaline. Võttes aluseks Tallinna mediaan elamispinna (ligi 30 m2 inimes kohta) ja Viimsisse planeeritavad ehitusmahud, on tulemus eskiisis pakutavast vähemal 2 korda suurem.
/—/
Esimene vastuväide – planeeritava elamispinna mahtu tuleb oluliselt vähendada
Selleks on neli erinevat võimalust:
a) vähendada elamurajoonide arvu;
b) vähendada elamumaa osakaalu planeeringualadel;
C) vähendada krundi täisehitamise protsenti;
d) vähendada elamute korruselisust.
Lisaks hakkab valla elanikkonna kasvamisel vee tarbimine ületama lubatud vee erikasutusloa mahtu, mistõttu peab vald kaaluma alternatiive, mis aitaksid tagada vajaliku veehulga. Veel üks oluline piirav faktor elanikkonna kasvule!
/—/
Teine vastuväide – autode hulga kasv on jäänud arvestamata
Viimsit, sh. Haabneeme alevikku ei saa arendada Tallinna magalaks meie asukoha tõttu. Asume justkui saarel, mis on ühendatud „suure maaga“ vaid kahe „sillaga“ (Pirita ja Iru) ja mereühendusega (mida hetkel veel küll reaalselt ei eksisteeri).
Eskiis ei käsitle üldse autoliiklust. Käsitletakse küll kergliiklusteid, terviseradasid, promenaade, tänavaid ja bussiliiklust. Isegi trammiteede kaks alternatiivi on välja toodud. Aga sellest, kuidas 15 000 autot Viimsist liikuma pääsevad – mitte sõnagi!
Üldplaneeringu reaalsed ehitusmahud kasvataksid oluliselt liiklusummikuid Pirita teel.
Kolmas vastuväide – Miiduranna sadam olgu multifunktsionaalne
Toimiva kaubasadama ümberkujundamine sisuliselt magalaks (3-korruselised kortermajad) ei ole mõistlik. Kaaluda tuleks selle ümberkujundamist multifunktsionaalseks (kauba, reisi ja jahisadam). Ala sihtostatrve võiks säilida sadama ja tootmismaana.
/—/
Arvestades Viimsi valla elanike arvu kasvu (loodetavasti mitte rohke kui planeeritud) ei saa välistada vajadust veel ühe alternatiivse ühenduse järele Tallinnaga – laevatee ehk praamiühendus. Mingil ajahetkel võib see osutuda konkurentsivõimeliseks ja siis ei piisa ainult sadamakaist, vaid on vaja ka pinda logistika tarbeks.
***
Ants Ermi ettepanekud ja vastuväiteid Haabneeme üldplaneeringu eskiisile sisaldavad ka konkreetseid arvutusi ja tabeleid.
Tunnusfoto: Andreas Willington.
Loe samal teemal:
„Trammitee võimalus lisati Haabneeme üldplaneeringu eskiisi mängleva kergusega“
„Tanel Ojang: kolm ettepanekut Haabneeme üldplaneeringu eskiisile“
„JUHTKIRI: Haabneeme uus üldplaneering avab tee jõulisele elamuehitusele“
Viimsi Uudised
Jaga: