Möödunud kohalike valimiste eel lubasid Eesti 200 ja Vali Viimsi (sotsid), et toovad Viimsi ellu muutusi.
Paljudele üllatuseks otsustas kumbki poliitseltskond minna valimiste järel hoopiski koalitsiooni endiste võimulolijate ehk Reforemierakonna ja Isamaaga. Kuigi reaalne võimalus olnuks hakata tegema muudatusi justnimelt kahte viimati mainitud parteid pingile jalga puhkama jättes.
Novembri alguses sõlmiti koalitsioonileping, mille täitmist on täna veel vara hinnata. Küll aga saab hinnata Eesti 200 ja sotside esindajate poliitilist tegutsemist möödunud kolme kuu vältel.
Esmalt asuti paraku ajama oma asja, eeskätt positsioonide ja töökohade hankimisel. Nii loodi vallavalitsusse lisaks senisele kolmele abivallavanema kohale juurde kõrgepalgaline neljas abivallavanema töökoht. Mille sai näitleja Nikolai Bentsler Eesti 200st, kes Viimsi valla tegemiste ja teatritegemise kattudes on otsustanud viimase kasuks.
Täiesti mõttetu positsioon – volikogu teine aseesimees hüvitisega ligi 640 eurot kuus – loodi sots Pille Petersoole.
Olulisi kohaliku elu küsimusi on viimasel paaril-kolmel kuul üles kerkinud kaks. Esiteks Viimsi vabaõhumuuseumi arhitektuurikonkursi korraldus ning selle võidutöö ümber puhkenud pahameeletorm. Ning teiseks ranna ehituskeeluvööndi vähendamist sätestava parlamendi menetluses oleva eelnõu suhtes Viimsi volikogu või selle keskkonnakomisjoni poolt seisukoha kujundamine.
Viimases küsimuses on sõnu tehtud mitmesuguseid, aga olulised on olnud hääletused. Keskkonnakomisjonis hääletas Mati Mätlik (Eesti 200) vastu Kogukondade Viimsi ettepanekule saata SE 483 selgelt tauniv pöördumise projekt arutamiseks volikogule. Kui see esitati sinna seejärel otse Kogukondade Viimsi poolt, tekkis peagi kõrvale lühike ja mittemidagiütlev pöördumise projekt. Volikogus tehtud ettepanekule nende kahe teksti arutelu ühendada ja leida kompromiss, hääletasid ühes teiste võimuliitlastega vastu ka Lauri Hussar, Atso Matsalu ja Stig Rästa Eesti 200-st ning Antoon van Rens ja Pille Petersoo sotsidest.
Veelgi arusaamatum oli sotside ja Eesti 200 esindajate retoorika volikogus toimunud arutelus, milles kaaluti võimalust panna Vabaõhumuuseumi arhitektuurikonkursi kõik kuus žürii pool auhinnatud tööd rahvaküsitlusele viimsilaste hulgas. Et selgitada kogukonna suhtumine ühte või teise lahendusse ning kaasta kohalikke elanikke, keda vallavõim on hoidnud antud teemal sisuliselt infosulus.
Millegipärast otsustasid just Antoon van Rens ja Atso Matsalu asuda nii volikogus kui sotsiaalmeedias häälekalt ründama arhitektuurikonkursi korralduse probleemidele tähelepanu osundanud Kogukondade Viimsi esindajaid. Samal ajal kui probleemi tekitanud refid ja isamaalased pole teemat absoluutselt kommenteerinud.
Tänases olukorras võib kõige rahuolevamalt vunsti muiata Siim Kallas. Volikogu esimeheks saanud Lauri Hussar lõpetas päevapealt tema peaministrist tütre tegevuse avaliku kriitika, mida ta varasemalt aktiivselt peavoolumeedias viljeles. Enam ei räägi Hussar ega van Rens refide tegemistest Haabneeme kooli hoolekogus ega Martin Reimi jalgpallikooli rakendamisest refide parteivankri ette.
Samal ajal on van Rensi ja Matsalu kohati väga isiklikud ja demagoolised rünnakud Kogukondade Viimsi esindajate aadressil märk, et nemad tunnevad ennast tänases võimuliidus kehvasti. 200 & sotside teha on jäetud must töö ja nad teavad, et vanad olijad võivad nad selle tegemata jätmise korral iga hetk üle parda heita. Samas teavad nad ka, et oma nägu on neil paljude valijate silmis juba kaotatud.
Tulevik näitab, kas Eesti 200 ja sotsid suudavad oma valestarti enesekriitiliselt hinnata ja midagi Viimsis tõesti ka muuta.
Tunnusfoto: pexels.com
Loe samal teemal:
„SUUR LUGU: volikogus toimus debatt rahvahääletusest ja kaasamisest“
„Kogukondade Viimsi saatis SE 483 kohta pöördumise Riigikokku”
Viimsi Uudised
Jaga: