Kogukondade Viimsi saatis SE 483 kohta pöördumise Riigikokku

Kuigi 18. jaanuari Viimsi vallavolikogu e-istungi päevakorra projektis oli kogunisti kaks eelnõu Riigikogule SE 483 teemal, tõmbas võimuliit arutelule taas pidurit.

Volikogule olid arutamiseks päevakorda pandud Kogukondade Viimsi pöördumine, milles tehti ettepanek SE 483 menetlus lõpetada. Ning Viimsi võimuliidu pöördumise projekt, milles tehti ettepanek SE 483 mentlusse kaasata ka kohalikke omavalitsusi.

Volikogu päevakorra kinnitamise eel tegi Kogukondade Viimsi esindaja Ivo Rull ettepaneku mõlema pöördumise päevakorrapunktid liita. Rull rõhutas, et see looks hea võimaluse teha opositsiooni ja koalitsiooni pöördumise põhjal kompromisstekst. Ning avaldas valmidust panna selline tekst päevakorra 11. punktiks operatiivselt kirja.

Antoon van Rens (Vali Viimsi/SDE) tegi aga ettepaneku saata mõlemad pöördumised hoopiski arutamiseks volikogu keskkonna- ja heakorrakomisjoni.

Tanel Ojang (Kogukondade Viimsi) juhtis volikogu tähelepannu asjaolule, et Riigikogus toimus SE 483 II lugemine juba 25. jaanuaril ning enne seda ei jõua volikogu komisjon isegi mitte koguneda.

Ettepanekut tekitada ühine päevakorrapunkt kahe eelnõu korraga arutamiseks ja kompromissi sõlmimiseks toetasid kõik volikogus olevad opositsiooni liikmed (Kristel Menning ja Meelis Saluneem EKREst, Ilja Ban, Annika Vaikla ja Raimo Tann Keskerakonnast ning Ants Erm, Tanel Ojang ja Ivo Rull Kogukondade Viimsist).

Vastu olid kõik volikogu võimuliidu kohal olnud liikmed (Lauri Hussar, Atso Matsalu ja Stig Rästa Eesti 200st, Antoon van Rens ja Pille Petersoo Vali Viimsist/SDEst, Jan Trei Isamaast ning Tanel Einaste, Siim Kallas, Jaanus Koni, Martin Reim, Aivar Sõed ja Siiri Visnapuu Reformierakonnast).

Varasemalt olid koalitsiooni esindajad tagasi lükanud Kogukondade Viimsi algatuse teha SE 483 asjus pöördumine volikogu keskkonna- ja heakorrakomisjoni nimel ettekäändel, et selle peaks tegema volikogu. Ja siis vastupidiselt oma sõnadele hääletasid Tanel Einaste (Reformierakond), Mati Mätlik  (Eesti 200), Darvy Kõdar (Isamaa) ja Riina Quak (Reformierakond) maha Andres Jaanuse ja Ivo Rull koostatud pöördumise teksti saatmise volikokku.

Kohe pärast SE 483 avalikustamist avaldas sellele korduvalt peavoolumeedias (ETV Aktuaalne Kaamera, ajaleht Postimees) toetus abivallavanem Alar Mik (Reformierakond).

Eelnevast lähtuvalt saatis valimisliit Kogukondade Viimsi 20. jaanuaril Riikogu keskkonnakomisjonile alljärgneva pöördumise:

„Valimisliit Kogukondade Viimsi esitab oma seisukoha Riigikogu menetluses oleva SE 483 suhtes. Peame seda vajalikus, kuna antud eelnõu seaduseks saamisega kaasneksid olulised keskkonnamõjud nii Viimsi valla mandriosa- kui saarte rannikualadele.

Valimisliit Kogukondade Viimsi leiab, et eelnõu sisaldab mitmeid ohte Viimsi vallas veel säilinud looduslike randade miljööväärtustele.

Eelnõu seadustamise korral kasvab märkimisväärselt surve ehitada erinevaid hooneid, sh. elamuid, praegustele valla rannikualadele. Aheneksid juba praegu probleemsed ligipääsud rannaaladele ja seadusega ettenähtud kallasraja kasutamise õigused.

SE 483 võimaldab kinnistu omanikul taotleda kallasraja sulgemist täiendavalt senistele eranditele (§2 – Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse muutmine: Kallasraja võib sulgeda ka ülekaaluka erahuvi korral sellise õiguslikul alusel püstitatud ehitise vahetus läheduses, mille ehitamisele vastavalt veeseadusele ei laiene ehituskeeld ehituskeeluvööndis või mille ehitamiseks on ehituskeeluvööndit õiguspäraselt vähendatud).

Taolise ehitustegevuse realiseerumisel väheneksid Viimsi vallas looduslikud ja ehitustegevusest puutumatud rannaalad. Kuna lisaks laialdasele tiheasustusele valla mandriosa rannaala piires ümbritseb inimasustus Viimsi poolsaart valdavas osas ka mandripoolsest küljest, muutuks mererand kui ulukitele oluline ühendustee poolsaarele ja sealt välja praktiliselt läbipääsmatuks. Samuti väheneks rannaalade atraktiivsus lindude elu- ja peatuspaikadena.

Kavandatava SE 483 üleriigiline mõju on detailselt põhjendatud Eesti Keskkonnaühenduste Koja pöördumises Riigikogu keskkonnakomisjoni ja Riigikogu fraktsioonide poole (2.12.2021 nr 1-2/21/5239). Nõustume antud pöördumisega ja juhime tähelepanu järgmistele selle pöördumise seisukohtadele.

Loodusdirektiivi ja EL elurikkuse strateegia eesmärk on elupaikade seisundit mitte halvendada. Ehitustegevusega praeguses ehituskeeluvööndis kaasneks selgelt nii elupaikade hävimine kui ka kahjustamine – näiteks kuivendamise, kommunikatsioonide ja infrastruktuuri rajamise jmt läbi.

Olukorras, kus Eesti riigijuhid räägivad rohepöörde vajalikkusest, Euroopa Liit annab järjest jõulisemaid suuniseid elurikkuse hoidmiseks ja taastamiseks ning rahvusvahelised raportid (IPBES jt) toonitavad kiire tegutsemise vajadust elurikkuse hoidmisel, on täiesti lubamatu kaaluda elurikkust veel toetavate alade teadlikku hävitamist ja tugeva mõjuga inimkasutusse lubamist.

Veekogude kaldad, mis seni on olnud ulukitele olulisteks liikumisteedeks, muutuksid planeeritavate muudatusega nende jaoks läbipääsmatuks. Lagedus ja hoonestus on ulukitele hirmutavad, isegi kui pole otseselt piiravaid tarasid ees. Lisaks kaasneb senisest oluliselt suurem reostuskoormuse oht veekogudele, mis omakorda ohustab sealset elurikkust ja ökosüsteeme.

Rannik ja veekogude kaldad on siiani olnud Eesti looduskaitsesüsteemi ja rohevõrgustiku osad. Kõikjal polegi seetõttu taotletud kaitset loodusobjektide alusel, vaid on arvestatud, et kaitse tagab ranna ja kalda ehituskeeluvöönd.

Juba praegu kehtiva õiguse alusel on kallasraja kasutamine, mis justkui on igaühe seaduslik õigus, Viimsi vallas paiguti raskendatud eraomanike radikaalse käitumise tõttu. Sellised konfliktid kavandatavate muudatuste jõustudes ainult süveneksid, põhjustades õigustatud pahameelt kodanikes, kelle jaoks ligipääsuvõimalused veekogudele olulisel määral ahenevad. Kõigil Eesti elanikel on õigustatud ootus, et rannad ja kaldaalad säilivad ligipääsetavatena nagu need siiani on olnud.

Valimisliidu Kogukondade Viimsi seisukoht on, et SE 483 tuleb tagasi lükata, kuna see sisaldab endas mitmeid riske ja ohte nii Viimsi valla kui kogu Eesti veekogude ranna- ja kallasaladele.

Valimisliidu Kogukondade Viimsi nimel,

Ants Erm /allkirjastatud digitaalselt/

Andres Jaanus /allkirjastatud digitaalselt/

Raivo Kaare /allkirjastatud digitaalselt/

Tanel Ojang /allkirjastatud digitaalselt/

Ivo Rull /allkirjastatud digitaalselt/

Jaak Sepp /allkirjastatud digitaalselt/

Loe samal teemal:

Volikogu hakkab arutama kahte erinevat pöördumist SE 483 teemal”

Andres Jaanus: kas rannarahval on randa asja?”

Tanel Einaste ja Mati Mätlik valetasid Viimsilaste grupi lugejatele“

Võimuliidu esindajad volikogu keskkonnakomisjonis muutsid meelt”

Viimsi volikogu keskkonnakomisjon kujundab ranna ehituskeelu vööndit vähendava eelnõu suhtes seisukoha”

Ranna ehituskeelu vööndi vähendamise eelnõu pälvib keskkonnaorganisatsioonide kriitikat”

Viimsi Uudised

Jaga: