Haabneeme üldplaneeringu tehnolahendused vajavad põhjalikku ja terviklikku käsitlemist

30. juunil toimunud vallavalitsuse algatatud Haabneeme üldplaneeringu eskiisi arutelul juhtis vee ja tehnosüsteemide teemalisi ajurünnakuid tehnosüsteemide insener Jaak Sepp (Kogukondade Viimsi).

Avaldame arutelu käigus sõnastatud ja 6. juulil vallavalitusele kirjalikult saadetud ettepanekud. Kuna vallavalitsus oli arutelu korraldanud segasevõitu maailmakohviku formaadis, siis pole võimalik välja tuua nende viimsilaste nimesid, kes veel ettepanekute sõnastamises osalesid.

Tehnosüsteemid- veevarustus, kanalisatsioon, sadevesi

  1. Viia läbi uuring veetarbimise täpse prognoositava tarbimismahu koguse määramiseks. Uuring peaks olema aluseks projekteerimistingimuste ja liitumiste väljastamiseks, vajalike torustike ja seadmete dimensioneerimiseks. Uuringus osalejatel peab olema tõendatud pädevus ja eelnev tegutsemine keskkonnatehnika, tehnosüsteemide ja surveseadmete alal. Vastavushindamise korraldab omavalitsuse poolt määratud komisjon.
  2. Luua töögrupp sademevee kogumise ja kasutamise starteegia väljatöötamiseks, KIK-I ja EL fondide rahastusvõimaluste leidmine keskkonnasäästu projektide alusel.
  3. Haabneeme korrusmajade veesurve tagamiseks projekteerida ja ehitada välja rõhutõstepumplad külmale tarbeveele kas hoonete grupi- või tarbimismahu põhiselt.
  4. Liitumistasude arvestuse metoodika kulusse tuleks sisse arvestada põhimagistraalide ümberdimensioneerimine koos rajamisega. Praegu tasub arendaja ainult arendatava piirkonna kulupõhise liitumuse eest, magistraalide ümberehituse maksumus jääb läbi vee hinna kogukonna kanda.
  5. Luua kiiremas korras koostöös AS Tallinna Vesi veehaarde võrguühendus külma tarbevee tagamiseks igas olukorras.
  6. Tootmiskindluse tagamiseks elektrivõrgu häirete/avariide korral rajada 60kW päikesejaam põhipumpade tööshoidmiseks.
  7. Taastada AS Viimsi Vesi poolt teostatud ehitustööde käigus lõhutud sadeveetorustikud või asendada need alternatiiviga (näit: Strombox kogumissüsteem).
  8. Viia läbi uuring Viimsi poolsaarel salvkaevude(šahtkaevude) rajamise võimaldamiseks ja vastavalt tulemustele kehtestada lubavad piirkonnad nimetatud rajatistele.
  9. Lõpetada metsade ning olemasoleva looduskeskkonna hävitamine, mis on viinud põhjavee madalseisu ja rikkunud ökoloogilise tasakaalu Viimsi poolsaarel. Metsade asendamine haljastusega ei ole lahendus.

Allüksus : tehnosüsteemid- küte, jahutus, koostootmine

  1. Luua pädev töögrupp planeeritava keskuse soojusenergia ja jahutusvajaduse lahenduste pakkumiseks. Esmaülesandeks prognoositavate tarbimisvõimsuste tuletamine.
  2. Vastavalt töögrupi ettepanekutele viia läbi uuring erinevate energiakontseptsioonide  loomiseks ja kasutuselevõtuks. Uuringu teostajal peab olema tõestatud pädevus ja töökogemus energialahenduste väljatöötamisel.
  3. Vaadata üle kehtestatud kaugküttepiirkonnad ja leida uutele rajatavatele võimsustele parim asukoht.
  4. Koostöös tunnustatud energiaettevõtetega luua tingimused koostootmisjaama (elekter ning soojus) arendamiseks ja läbi selle soojuse hinna alandamiseks. Vajadusel algatada vähempakkumine uute energiavõimsuste loomiseks ning edastamiseks Viimsis.
  5. Välja töötada arengukava 10 aasta lõikes CO2 emissiooni vähendamiseks ja rohelise energia suuna arendamiseks.

Tunnusfoto: Jaak Sepp arutelu juhtimas.

Loe samal teemal:

Avalik arutelu Haabneeme üldplaneeringute teemal tõi esile hulga lahendamata küsimusi“

Viimsi Uudised

Jaga: