ANDRES JAANUS/TANEL OJANG: lahkuva võimuliidu koostatud üldplaneering on toores

Hoolimata Viimsi kogukondade poolt uue üldplaneeringu eskiisile tehtud ulatuslikult kriitikast, on lahkuv vallavõim selle otsustanud ikkagi vastu võtta.

Alljärgnevas kommentaaris toome välja kiirkorras menetletava üldplaneeringu (edaspidi ÜP) põhilised puudused ning esitame nägemuse, mida ja kuidas tuleks selles Kogukondade Viimsi vaates muuta.

Esmalt protseduuridest. Planeerimisprotsessis tuleb maaomanikke teavitada võimalikest piirangutest nende omandi kasutamisel enne avalikustamist. Käsiloleva ÜP menetluses said paljud maaomanikud nende kinnistuid puudutavatest muudatustest ja kitsendustest teada alles ÜP eskiisi esimesel avalikul väljapanekul detsembris 2024.

Kuna mõistlikku avalikustamist ei toimunud, tekkis ohtralt segadust, möödarääkimisi ja arvukaid vaidlusi. Näiteks seni kehtivas ÜPs elamumaana või elamumaa reservmaana määratud kinnistute osaline või täielik määramine rohealaks.

Vajalik on meeles pidada, et ÜP peab lähtuma kõrgemaseisvatest õigusaktidest – Planeerimisseadus, Looduskaitseseadus, Ranna ja kalda kaitse seadus, Keskkonnaseadustiku üldosa seadus, Metsaseadus jt. Ega tohi seada nendes sätestatuist rangemaid piiranguid maaomandi kasutamisel. Täna ettevalmistatud ÜP aga püüab olla (viimase kümnendi pattude kompenseerimiseks?) kohati nö paavstist paavstim.

Järgnevalt vaatame ÜP-d Viimsile oluliste teemade lõikes.

Põhjavee teemat sisuliselt ei käsitletagi

ÜP seletuskirjast põhjavee osas muid käsitlusi ei leidu kui vaid olemasoleva olukorra kirjeldused. Nenditakse fakti, et teemaga on vaja tegeleda:

Näide leheküljelt 109:

„Valla põhjaveevarude ammendumine ning vajadus (seda ka olemasoleva asustuse tarvis ja kehtiva ehitusõiguse realiseerimiseks) leida kasvava joogi- ja tarbevee vajaduse rahuldamiseks alternatiiv põhjaveele. Lisanduva nõudluse kontsentreeritus ja paiknemine Tallinna halduspiiri lähedal soosivad koostöö laiendamist Tallinna linna ja AS-iga Tallinna Vesi.“

Näide leheküljelt 113:

„Põhjavee tarbimisega seotud mõjude jälgimisega tegeleb AS Viimsi Vesi ja need on aluseks edasistele kavadele ja arenguplaanidele. ÜP-s selles osas täiendavaid tegevusi ette näha pole vaja.“

Veeressursi olemasolu on ilmselgelt inimese tervist ja heaolu mõjutav asjaolu ning selle käsitlemata jätmine lisaks sellele, et tegemist on viimsilastele ühe olulisima teemaga, on vastuolus ka seadusega. Sellist üldplaneeringut ei saa volikogu vastu võtta kui vallaelu keskne ja  oluline aspekt on jäänud sisuliselt käsitlemata.

Veeressursi olemasolu on ilmselgelt inimese tervist ja heaolu mõjutav asjaolu ning selle käsitlemata jätmine lisaks sellele, et tegemist on viimsilastele ühe olulisima teemaga, on vastuolus ka seadusega.

Rahvastiku kasv, liiklus ja arendustegevus

Võtame järjest kokku ÜP-s toodud elanike arvud, loodavad töökohad ja liiklusuuringu:

• Juurde tuleb 3600 elanikku.
• Äri sh büroode ja muude töökohtade atraktiivsemaks tegemiseks ei tehta suurt midagi peale 3600 elaniku juurde toomise.
• Viimsist Tallinnasse hakkaks senise 6142 inimese asemel käima 4237 inimest (olgugi et rahvaarv suureneb 3600 võrra).
• Liikluskoormus tipptundidel väheneb 17%.

Vaatame järgnevalt neid vastuolulisi arve sisuliselt.

Arendusaladest on fookuses vanad tööstuspiirkonnad, milleks on rahvakeeli kalatööstuse ala, Milstrandi ala, Laivi kvartal ja Miiduranna sadama ala.

Samasid alasid nimetatakse Lisas 4 (liiklusuuringus) struktuuralaks. Toodud numbrites on mõningasi vastuolusid, aga joonistub välja, et valda tuleb juurde 3000 kuni 3600 inimest.

Arengualadele oleks siis lubatud ehitada kuni 4-korruselisi hooneid ja 40% arengualade uusehitistest oleksid elukondliku funktsiooniga. Täisehitusprotsent arengualal oleks 50%.

Liiklusuuringu põhineb eeldusel, et 50% loodavatest töökohtadest hõivavad viimsilased ja 50% hõivavad mujalt Viimsisse tööle tulijad. Kui see eeldus oleks usutav, siis kataks arendajale arenduskulud ka büroohoonete renditulu. Kuidagi on ju Ülemiste Citys ka arendajal arenduskuludel kate ilma ühegi elamufunktsiooniga hooneta. Siit saab järeldada seda, et järelikult arendajad või ÜP koostajad ise ka eriti ei usu ärihoonete funktsiooniga hoonete äri tulemuslikkusele ja ei pea võimalikuks oma arenduskulude katmiseks sealt katet leida.

Selleks tuuaksegi välja siis elamuarendus 40% kuna see oleks tõepoolest usutavam katteallikas. Tõepoolest, midagi ei ole teha. Büroode kõige magusam tsoon on ikka Tallinnas Lennujaama ja Sadama teljel. Mis siis peaks Viimsis see asi olema, mis bürood siin atraktiivseks teeks? Laule pandud ÜP ka midagi lisanduvat ei esita. Büroodega kahasse tekiksid elamud – see ei tekitaks mitte mingit lisandväärtust büroode äride toimimiseks.

Samas liiklusuuring eeldab, et büroode äri hakkab õitsema ja suisa 50% (baasstsenaariumi järgi) rajatavatest büroodest saab olema hõivatud väljastpoolt Viimsist tööle tulijatega.

Äripindade mittetoimivust kinnitava asjaolu, et elamuehitust on vaja selleks, et kompenseerida vanade tööstusalade kordategemise alginvesteeringud. Ehk siis teistpidi – seda alginvesteeringut ei kata ärifuntsiooniga hoonestus, võiks küll öelda, et see eeldus, et 50% planeeritavatest töökohtadest hõivavad viimsilased ja seetõttu ei pea nad enam Tallinnasse sõitma, on pigem väheusutav.

6 põhimõtet, mida peab Kogukondade Viimsi ÜP puhul oluliseks

Esiteks ei saa lahkuv võimuliit võtta vastu üldplaneeringut, mis on sisulislt vallaelanikega läbi rääkimata, kohati pealiskaudne ning paljude vastuoludega.

Esiteks peatame hiiliva ehitustegevuse Viimsi rohealadel. Me ei algata ega võta menetlusse detailplaneeringuid, mis kahjustavad rohekoridore ja/või millega soovitakse vähendada ranna ehituskeelu vööndit.

Teiseks vaatame üle ka kõik menetluses olevad või pikka aega (10–20 aastat) tagasi kehtestatud, ent realiseerimata detailplaneeringud, vastavalt lõpetades nende menetluse või algatades kehtetuks tunnistamise.

Kolmandaks rakendame Viimsi põhjaveevarude ammendumise vältimiseks kõikvõimalikke meetmeid.

Neljandaks rakendame tasakaalustatud metsapoliitikat. Teeme RMKga koostööd lähtudes heast metsamajandamise tavast ja kogukonnametsade majandamise põhimõtetest.

Viiendaks ei laienda me olemasolevaid kohalikke kaitsealasid ega moodusta uusi – Viimsi mandriosas ületab kaitse all oleva maa osakaal juba praegu üle poole kogu poolsaare pindalast. Põhitähelepanu tuleb pöörata rohekoridoride toimivusele nii vallasiseselt kui ühendustena naaberomavalitsuste territooriumile.

Kuuendaks vaatame üle ka kohaliku tasandi maastikukaitsealade kaitse-eeskirjad, et need ei ahistaks maaomanikke, kes on oma maad heaperemehelikult kasutanud põlvkondade viisi sadu aastaid

Andres Jaanus ja Tanel Ojang kandideerivad Viimsi vallavolikokku Kogukondade Viimsi nimekirjas.

Loe samal teemal:

“JUHTKIRI: Viimsi vallavõim tahab uue üldplaneeringu kiirkorras ära koputada*”

“ANDRES JAANUS: üldplaneering – isekad soovid ja soovimatus näha suurt pilti”

“TANEL OJANG: juhhuu, Viimsi võimumehed skeemitavad vana staadioni maaga”

Kui lugu meeldis, siis palun toeta sõltumatut kogukonnaportaali ning ANNETA.

Viimsi Uudised