HELEN AAREMÄE-SAAR: Viimsi valik – kogukondade hääl või erakondlik taust? Uus üldplaneering seab panused kõrgeks

Viimsil on tänavustel valimistel väga huvitav valik – tuleb otsustada, millises suunas liigub vald järgmisel kümnendil. Kas jätkata senist, arenduskeskset joont või seista kogukondliku ja looduslähedase Viimsi eest?

See pole lihtsalt parteidevaheline konkurents, vaid küsimus sellest, millist elukeskkonda tahame oma peredele ja kogukonnale.

Olukorra teeb veelgi pingelisemaks uus üldplaneering, mida olemasolev valitsusliit püüab kiirustades enne 19. oktoobrit vastu võtta. See samm näitab justkui, et kogukonna häält pole tahetud piisavalt kuulata ning sisulised probleemid jäetakse lahendamata. Planeering, mis peaks kujundama Viimsi näo ja rohealade saatuse aastakümneteks, ei tohi sündida kiirkorras ja ühepoolselt.

Viimsi kohalikel valimistel osaleb tänavu kümme nimekirja, neist kaks on kohalikud valimisliidud – Kogukondade Viimsi ja Vali Viimsi. Mõlemad rõhutavad kogukondlikke väärtusi, kuid nende lähenemine ja senine tegevus on olnud erinev. Vali Viimsi on kusjuures ka sotsiaaldemokraatide taustaga ning viimased neli aastat nii mitmeski küsimuses valitsusliiduga sarnaselt hääletanud. Seega enne otsustamist tasub valijal teemasse süveneda.

Kogukondade Viimsi – järjekindel opositsioon ja kogukondade hääl

Kogukondade Viimsi loodi 2017. aastal, et viia külade ja alevike huvid volikokku. Sümboliks sai kõrvits ja oranž värv – kasvu ja tugevuse märk.

Mina küsin – kas see polegi just see töö, mida kõigilt opositsioonis ootame?

2021.a valimistel jäi Kogukondade Viimsi teiseks Reformi järel. Opositsioonis on oldud kõige järjekindlam kriitiline jõud – küsinud ebamugavaid küsimusi, toonud päevavalgele vastuolusid ning osalenud komisjonide töös sisukalt ja kriitiliselt. Nii on seistud kaasava eelarve, peretoetuste ja eakate toetuste suurendamise eest ning tõstetud esile vallavalitsuse lisakulude ja ametikohtade põhjendamatuse. Samuti on järjekindlalt vastu seistud uuele üldplaneeringule ja selle kiirkorras menetlemisele, tuues esile kaasamise puudusi ja sisulisi probleeme. Mina küsin – kas see polegi just see töö, mida kõigilt opositsioonis ootame?

Milliseid otsuseid on kogukonna huvides 2021–2024 valimisliidud tegelikult teinud?

Nii on 2021–2025 volikogu koosseisus, erinevalt Kogukondade Viimsist, Vali Viimsi otsustanud hääletada Uustalu detailplaneeringu poolt, samuti Kirovi City planeeringu algatuse poolt – mis tähendaks sisuliselt 8-korruseliste hoonete ja  parkimistornide ehitamist Viimsisse. Ja mis ei ole arvestatud hea avaliku ruumi planeerimise põhimõtetega (selle kohta saate lugeda siit ja siit). Lisaks on nad hääletanud vastu peretoetuste ja eakate toetuste suurendamisele. Detailse võrdluse Kogukondade Viimsi ja Vali Viimsi vahel leiate Viimsi Uudiste artiklist siit.

Demokraatlikus volikogus ei ole opositsioon vastandamise pärast, vaid selleks, et otsused ei sünniks liiga kergelt või ühepoolse vaate põhjal.

Minu jaoks ongi need valikud näidanud, kui erinev võib olla lähenemine kogukonna huvidele. Kui volikogus valitseb liiga suur üksmeel, tekib oht, et otsused jäävad pinnapealseks. Demokraatlikus volikogus ei ole opositsioon vastandamise pärast, vaid selleks, et otsused ei sünniks liiga kergelt või ühepoolse vaate põhjal. Opositsiooni ülesanne on seada küsimusi, testida argumentide tugevust ja hoida fookust kogukonna huvidel. Kui opositsioon teeb oma tööd sisukalt, võidab sellest kogu vald, sest lõppotsused saavad põhjalikumad ja tasakaalukamad.

Senise koalitsiooni kümnend ja uus üldplaneering – uute probleemide allikas?

Viimsi on olnud kaua reformarite juhtida. Selle perioodi jooksul on arendused muutunud järjest intensiivsemaks ja Viimsi ilme on oluliselt muutunud. Kui varem nähti valda merelähedase aedlinnana, siis nüüd meenutab arengutempo üha enam Lasnamäe tihedat elamupiirkonda. Uus üldplaneering peaks justkui varasema poliitika tasakaalustama, kuid jätab pigem mulje, et püütakse kümnendi otsuseid kiirkorras „heastada“ ja seda kasvõi kohtuvaidluste hinnaga.

Praegune valitsusliit on plaaninud kehtestada uue üldplaneeringu veel enne valimisi viimasel volikogu istungil. Juristina tekib kohe küsimus: kas midagi on siin kahtlast, miks on vaja selliselt asja lahendada? Arvestades kogukonna tagasisidet, et menetlus on toimunud vähese kaasamisega, ei saa ma sellist lähenemist heaks kiita. Kogukonna liikmena mulle kiired lahendused ei meeldi.

Nimelt on kogukonna vaatest ju tegemist väga olulise dokumendiga, mis kujundab Viimsi näo ja rohealade saatuse aastakümneteks. Selliseid otsuseid tuleks langetada rahulikult, kogukonda kaasates ja sisulisi lahendusi otsides, mitte piirduda vaid vormilise protsessiga. Kogukondade Viimsi on sellele kiirustavale lähenemisele järjekindlalt vastu, rõhutades, et enne valimisi ei tohi sellist otsust teha.

Üldplaneeringu üks probleeme on seotud rohealade ümbernimetamisega – seni reservmaaks määratud kinnistuid või eraomandis olevaid elamumaid soovitakse muuta rohealadeks. See tähendab sisuliselt omandiõiguse piiramist: kui maaomanikele seatakse kitsendusi või võetakse kasutusvõimalus ära, on tegemist sundvõõrandamise laadse sekkumisega.  Omandiõigus on üks põhiõigusi ja selle riive on alati väga tundlik küsimus. Rohealade loomine on iseenesest üllas eesmärk, kuid seda ei saa teha nii, et elanikud, kes on aastaid oma maad hooldanud ja maamaksu maksnud, avastavad, et nende õigusi on kitsendatud ilma sisulise aruteluta ja kokkuleppeta. Õigusriigis ei ole näiteks avalik huvi argument, millega võib põhjendamata piirata omandiõigust – iga kitsendus vajab proportsionaalset ja tõendatud põhjendust. Ka Püünsi Külaselts rõhutas volikogu viimasel istungil oma suurepärases ettekandes, et kogukonda ei ole olulistes küsimustes piisavalt kaasatud ning sisuline kriitika on jäänud vastuseta (soovitan kõigil seda siit järgi kuulata: https://www.youtube.com/watch?v=OXDy1qEfnsY). Nii selgitati näiteks, et rohealade kehtestamisel pole võimalik tuvastada seda, mida selle all täpselt tehakse ja kui suures ulatuses, kuna selged katastripiirid puuduvad. Selline lähenemine ei loo isiklikult kuidagi usaldust.

Viimasel volikogu istungil tegi huvitava ettekande ka üldplaneeringute spetsialist Kaur Lass, juhtides tähelepanu, et vana üldplaneering oli täpne ja arvestas nt erinevaid maaüksusi (nt transpordimaa, liiklusmaa). Spetsialist kes on koostanud ligikaudu 450 planeeringut ja töötanud umbes 70 üldplaneeringu juures, tõstatas murekoha, miks sellisest täpsusest loobuti ja nüüd on mindud üldisema dokumendi juurde, mida on võimalik paindlikult, kuid ka ohtlikult, edasi-tagasi vaidluste raames tõlgendada. Nii peitud uue üldplaneeringuga oht, et see võib piirata õiguskindlust – subjektiivsuse määr on lai, mis võib viia olukorrani, kus ühtedele kehtivad ühed tingimused, teistele aga teised. Selline olukord ei ole õigusriigis lubatav.

Üldplaneering on kohaliku omavalitsuse õigusriiklik tööriist avaliku ja eraõiguse piiride tasakaalustamiseks. See on avaliku võimu teostamine, mille üle peab vallaelanikul olema tegelik kontrollivõimalus. On selge, et seni olnud arutelude korraldus üldplaneeringu kohta on jätnud kogukonna hääle pigem tahaplaanile ning otsused on sündinud justkui ilma sisulise aruteluta. Eeltoodud tagasisidet peaks koalitsioon kuulama. Juba täna olen isiklikult kuulnud inimestest, kes on pidanud sellise tegevuse tõttu pöörduma kohtusse oma õiguste kaitseks. Otsuste tegemisele peaks alati eelnema arusaadav ja sisuline arutelu, mitte tunnetus, et midagi surutakse kiirustades peale. Kas sellist valitsemist me tahame – et kogukonda kuulama hakatakse alles kohtu kaudu?

Lisaks on üldplaneeringu eesmärgiks seatud ettevõtluse ja töökohtade toomine Viimsisse, et vähendada igapäevast liiklust Tallinna ja Viimsi vahel (hinnanguliselt umbes 6000 autot päevas). Kuidas seda sisuliselt saavutada plaanitakse, on muidugi poliitiline otsus, mitte planeeringu osa. Samas on huvitav tõdeda, mida ka spetsialistid on rõhutanud, et viimase kümne aasta jooksul pole Viimsisse suudetud tuua märkimisväärset ettevõtlust Ülemiste City või teiste ärikvartalite kõrvale ning ka uus ÜP ei anna veenvat vastust, miks see nüüd teisiti õnnestuks.

Loe kindlasti ka Andres Jaanuse ja Tanel Ojangu artiklit Viimsi Uudistes: „Lahkuva võimuliidu koostatud üldplaneering on toores“, kus on põhjalikult lahti kirjutatud planeeringu vastuolud, sh äride teema ja sellega seotud küsitavused.

Otsus, mis kujundab Viimsi näo

Viimsi areneb ja arengut tuleb kindlasti toetada, kuid seda tuleb teha kogukondade huvidest lähtuvalt ja positiivses suunas. Just siin seab uus üldplaneering panused eriti kõrgeks – see kujundab Viimsi ilme ja elukeskkonna aastakümneteks. Küsimus on, kas need otsused sünnivad kiirustades ja erakondlike huvide toel või kogukonda kaasates ja nende häält kuulates.

Nii on valija ees täna valik, kus 2025. aastal esindab erakondliku mõjutuseta suunda vaid Kogukondade Viimsi. Kõigis teistes nimekirjades (sh Vali Viimsi) on märgatav erakondlik taust ning hääletustes on valdavalt toetatud koalitsiooni liini. Kogukondade Viimsi on seevastu alates 2017. aastast jäänud järjepidevalt parteituks, hoidnud selget joont ja koondanud enda ümber spetsialiste, kes on seisnud kogukondade huvide, läbipaistvuse ja sisulise kaasamise eest. Seda küll opositsioonis, kuid vähemalt järjekindlalt ja häälekalt.

Viimsi eripära ja väärtus seisneb selles, et ta ei ole pelgalt Tallinna äärelinn, vaid oma identiteedi ja kogukonnaga paik. Valimised on võimalus seda eripära hoida ja kujundada tulevikku nii, et Viimsi jääks elamiseks parimaks kohaks.

Seepärast tasub kindlasti oma hääl anda – valimata jätmine tähendab, et otsuse teevad teised sinu eest. Soovin kõigile viimsilastele läbimõeldud otsuseid ja head valimist.

Helen Aaremäe-Saar kandideerib Viimsi vallavolikokku Kogukondade Viimsi nimekirjas.

Loe samal teemal:

„ANDRES JAANUS/TANEL OJANG: lahkuva võimuliidu koostatud üldplaneering on toores“

Viimsi Uudised