Viimsi kodukohvikute päev sai alguse kogukonna ettevõtmisena ja peab jääma kogukonna traditsiooniks.
2015. aastal kutsus Kristina Kams seltskonna kaasamõtlejatega ellu kohvikutepäeva ka Viimsis. Toona toimus see augusti keskpaigas ning osutus väga menukaks. Kokku avasid esimestel Viimsi kohvikutepäevadel oma kodu väravad ligi poolsada pere, kelle pakutavaid hõrgutisi ning muud meelelahutust nautisid tuhanded viimsilased ja mujalt tulnud külalised.
Ilmselt see kohvikupidajate arv ning külaliste voog panigi Viimsi vallamajas teatud tegelastel mõtted teatud suunas liikuma. Ning 2016. aasta kevadel kuulutas vallavõim ühepoolselt välja, et kohvikutepäev toimub hoopiski juuli lõpus ning nö nende egiidi all. Idee algatajad küll protestisid, aga kuna toona oli ainuke võimalus seda teha Viimsilaste Facebooki grupis, jäi nende hääl nõrgukeseks.
Õhus oli toona ka võimalus, et ürituse algatajad ei lase seda vallavõimul kaaperdada ning teevad siiski kohvikutepäeva algse idee kohaselt augusti keskpaigas, kui puhkused läbi ning lapsed taas kodudes. Toimunud vaidlustes andsid lõpuks targemad ehk kogukonna liikmed järele.
Nii hakkasidki Viimsi vallavalitsuse liikmed, ilma et keegi neilt seda palunud oleks, justkui kohvikutepäeva „korraldama“. Mis tähendas ühe vallalehe eriväljaande üllitamist ning tänuürituse korraldamist. Viimasel püüdsid mõistagi vallavalitsuse esindajad sättida end rahvamehelike naeratustega igale võimalikule pildile.
Kohvikutepäevale sigines ka ühe erakonna promotelk. Kuigi selle erakonna esindajatel volikogus on olemas eramud ja aiad, pidasid ning peavad tänavugi nad „kodukohvikut“ hoopiski parkimisplatsil. Küllap kaalutlusel, et vähemalt möödasõitjad näevad nende partei korporatiivsetes värvides laadatelki. Naeruväärne ja kurb üheaegselt.
Tegelikult on kohvikutepäeva korraldajad kõik need vahvad pered, kes teevad suuri pingutusi selle nimel, et aastas korra saaksid nende koduhoovi tulla kõik soovijad. Et nautida pererahva valmistatud hõrgutisi ning külalislahkust. Või saada osa lauludest, mängudest või siis lihtsalt lilleilust.
Tean isiklikest kogemusest, millist pingutust nõuab ühe kodukohviku organiseerimine. Olen lähedalt näinud seda õhinat, millega perenaised küpsetavad ja mehed bändiproovides duure üles võtavad. Tean seda lahedat tunnet, kui pärast pikka ja emotsioonidest tulvil päeva kohvikuväravad sulguvad ning pidu jätkub omade ringis.
Kodukohvikute päev oli, on ja jääb kogukonna liikmete enda korraldatud ühisettevõtmiseks. Jõudu ja edu!
Ivo Rull oli kodukohviku Pringid Pirukad baarmen aastatel 2015 – 2017.
Viimsi Uudised
Jaga: