Ivo Rull „Populismi võidukäik“, 23. osa

Kes meist poleks näinud teleintervjuud, kus mõnel üritusel intervjueeritava selja taha kogunevad lapsed lehvitama või lihtsalt kaamerasse vaatama.

Ka populistlikud poliitikud ei jäta kasutama ainsatki võimalust, et ronida pildile kasvõi võhivõõrast üritust kaaperdades. Üks stiilipuhtamaid näiteid pärineb 2019. aasta veebruarist, kui freestyle maailmameistriks tõusnud Kelly Sildaru jõudis Tallinna lennujaama samal ajal kui toonane eurosaadik Indrek Tarand. Lennujaama olid maailmameistrit tulnud vastu võtma Eesti Olümpiakomitee president Urmas Sõõrumaa ja toonane Tallinna linnapea Taavi Aas, kes ootasid spordikangelannat selleks ekstra paigaldatud sponsorlogodega seina ees.  Selmet jääda Kelly Sildaru austamist vaatama üheskoos muu lennujaama õnnitlema tulnud seltskonnaga seina vastas kujunenud publikukaarde, astus Tarand sundimatult peoperemeeste Sõõrumaa ja Aasa kõrvale. Olukord oli nii koomiline kui piinlik üheaegselt, aga Tarandit kaamerate eest keegi ära ajama ka ei hakanud. Pisut hiljem, kui Tarand läks endale Toompeal kaaperdama meedia tähelepanu EKRE miitingul, siis nii valutult tal enam ei läinud.

Mõistagi on ka hoopis väljapeetumaid võimalusi, kuidas poliitik valimiste eel nö pildile saab. Enamasti smugeldatakse end mõnda meelelahutus või elamussaatesse.

Jüri Ratase pingutus eelmise hooaja tantsusaates läheb kahtlema meie populismi kroonikasse suurte kuldsete papist tähtedega.

Aga ponnistusi tehti ka saadetes „Su hääl kõlab tuttavalt“, mitmes aastavahetuse progammi intervjuudes või melodramaatliselt lõppenud vallalise kaunitari saagas.

Äsja jõudis avalikkusesse uudis, kuidas vana tele- ja poliitikahunt Mart Luik diskvalifitseeris ühte ETV meelelahutussaatesse pürginud ja samal ajal parlamenti kandideeriva Margus Tsahkna. Ilmselgelt sai Luik hästi aru, et populistliku Eesti 200 üks käilakujudest püüab kasutada rahvusringhäälingut valimiste ajal oma populaarsuse tõstmiseks ning tegi õige otsuse. Mille peale 200-lised püüdsid neile sõbralikes meediakanalites tekitada naeruväärset hädakisa tsensuuri ja kallutatuse teemal. Tegelikult peakski ERR hoopis põhjalikumalt analüüsima oma meelelahutussaadete sisu valimiste kontekstis. Kui rahvusringhäälingu uudistes on juba saavutatud silmatorkavaid edusamme tasakaalustatuse suunas, siis meelelahutuse skeenel on paaril võimuerakonnal jätkuvalt ülejäänute ees peakõrgune edumaa.

Meie seltskonna- ja naisteajakirjade sektoris tekib juba kolm-neli kuud enne valimisi kummaline trendimuutus. Kui tavaliselt säravad taoliste ajakirjade esikaantel värsked superstaarid, rikkad ja ilusad, siis nüüd on „kaanetüdrukuteks“ tõusnud küpses eas prouad ning „kaanepoistena“  esitlevad end enamasti suht korpulentsed härrad. Nende kõikide ühine tunnus on, et nad kandideerivad ühe või teise erakonna nimekirjas parlamenti.

Loomulikult on kandidaadid hõivanud suure osa meedia arvumusrubriikide mahust ning see on igati loomulik – millal siis veel kui enne valimisi tuleb neil ühel või teisel teemal seisukoht võtta ning seda argumenteerida. Arusaadavalt on kandidaatide huvi olla ka päevauudistes, aga sellega võib minna nii ja naa. Meediat enamasti ei huvita uudis, kuidas Riigikokku pürgiv poliitik on võidelnud ühe või teise sotsiaalse rühma huvide eest. Alati aga leiab kajastamist uudis, kui sama poliitik on antud sihtrühmaga kohtumise korraldamiseks või selle reklaamimiseks kasutanud avalikku raha ja avaliku sektori vahendeid. Õnneks toimub Eestis erakondade vaheline „naabrivalve“ tõhusalt ning enamasti saavad kõik sellised hea valimistava rikkumised tuvastatud ning meedia kaudu avalikkusele raporteeritud.

Kokkuvõttes on paratamatu, et vali-mind-mees tuleb veel paaril nädalal meie juurde uksest ja aknast, tele- ja arvutiekraanilt, poe ees ja sees ning kõikvõimalikes ajalehtedes ja ajakirjades. Tegemist on omapärase poliitikute jooksuajaga, kus paljud neist käituvad justkui päris Paris Hiltonid ehk siis tegutsevad iga hinna eest meedia tähelepanu võitmise nimel. See võib mõjuda ärritavalt, aga pigem on soovitus suhtuda toimuvasse kerge huumoriga. Ning noppida sõkaldest välja terad.

Tunnusfoto: pexels.com

Järgmine osa Ivo Rulli e-raamatust „Populismi võidukäik“ ilmub laupäeval 25. veebruaril.

Kui lugu meeldis, siis palun toeta sõltumatut kogukonnaportaali ning ANNETA.

Viimsi Uudised

Jaga: