Jaak Sepp: elektrihinnast ning valimislubadustest

Lugedes omavalitsuse häälekandjas* ilmunud artiklit elektrist, selle nn õiglasest hinnast 6 senti kW/h ja suurtest plaanidest, üritan veidi tänast turul valitsevat olukorda lahti seletada.

Esiteks toome välja põhjused, miks tänane elektri hind on selline nagu ta on ehk hammustab rahakotti kolme lõuaga:
a) kõrge CO2 hind;
b) rekordiline maagaasi hind;
c) madal veetase põhjamaades (hüdroenergia nappus);
d) majanduse taastumine, mille tõttu suureneb tarbimine;
e) sõda Ukrainas (loodame kiiret lõppu);
f) börsisüsteem.

CO2 on turul kaubeldav heitekvoot, mida ostetakse ning müüakse nagu iga muud börsikaupa. Erinevus tavakaubaga seisneb selles, et kui tavaoludes läheks tulu ettevõtja taskusse, siis CO2 tulu kasseerib riik. See tähendab, et mida kõrgem CO2 hind, seda suurem on riigi sissetulek. Kes on see müstiline spekulant, keda endale ette kujutada?

Maagaasiga seonduv on risti-põiki läbi kirjutatud ning suure volatiivsuse juures on ikkagi näha pikas plaanis gaasihinna langust (mis ei anna põhjust taastuvate allikate projekte edasi lükata). Samas on elu näidanud, et kindlust selle küstuseliigi valikul olla ei saa.
Hüdroenergia tootmine põhjamaades on avatud kauplemissüsteemis alati olnud perioodilise odava elektri allikas ja selle ära kukkumine on tänavu samuti olulise hinnategurina mõjunud. Põhjamaadest tuleva elektri Balti regioonidesse jõudmiseks kautatakse Estlink merekaableid võimsusega 350+650 MW, lisaks sellele NordBalti merekaablit võimsusega 700MW. Juhul kui mõni ühendus peaks välja langema, oleme jälle defitsiidis.

Elektri hind 6 senti kW/h eest. Ütlen kohe ausalt, et minu jaoks jääb sellise hinna kujundus täiesti arusaamatuks. Millise metoodika alusel hinnakujundus on tuletatud? Miks mitte 3 senti või 5 senti või 6,5 senti?

CO2 kvoodisüsteemist ning elektribörsilt ei julge ükski Eesti Vabariigi valitsus lahkuda. Teoreetiliselt on see võimalik, päriselus käiks see koos EL-ist lahkumisega. Sellist arengut (või taandarengut) ei soovi aga peale ühe seltskonna mitte keegi ning tähendaks varem või hiljem omariikluse lõppu.

CO2 hinnalae 30 EUR/t seadmise ettepaneku on teinud ainult Poola, sest sellel riigil on nii palju jõudu ning võimu, et keegi teda survestada (vähemalt avalikult) ei julge.
Mis puutub maksupoliitilistesse otsustesse, siis oleks päris huvitav kuulda, milliste vahenditega kavatsetakse kompenseerida elektrienergiale 0-aktsiisi kehtestamisega puudu jäävad eelarvelised tulud? Laenud laste arvelt? Ega toiduahelat keegi kärpida kavatse.

Tuulepargid on üks tuleviku teemasid. Tänaseks on sellest ka poliitikud sellest aru saanud, aga parem hilja, kui mitte kunagi. Järgmisel aastal avatav Saarde tuulepark on üle 10 aasta avatav esimene tuulepark Eestis. Samas on Eesti ettevõtjad naabrite juures palju ladusamalt tuuleparke arendada saanud.
Tuuleparkide rajamine eeldab teemaplaneeringu algatamist, tuuledünaamika uuringuid, keskkonnamõju hindamist jne.

Kui keegi** lubab Pranglile tuulepargi püstitada, siis küsin kas ükski kolmest eelpool nimetatud tingimustest on täidetud? Vastus on EI.

Pole mõtet lubada asju, mida tegelikkuses ellu viia ei suudeta ning mida loodus ei toeta.

Füüsik Jacob Robert Emdenilt on pärit tabav võrdlus: looduses on energial üksnes raamatupidaja roll. Looduses toimuva tegelik korraldaja-direktor on entroopiaseadus, mis ütleb, et energia hulk muundamisel ei muutu. Muutub kvaliteet protsessi käigus.
Abiks tavatarbijale tänasel päeval kiirete lahenduste otsimisel saab olla päikeseenergia. Arenev paneelide tehnoloogia ning salvestusvõimalused tõstavad efektiivsust ning läbi nende saavutamegi ühel hetkel mitte 6, vaid 2 senti kW/h. Või toodame koos võrku edastusega plussi.

Mõnusaks meelespidamiseks: päikesekiirgus toob maakera elusfääri keskeltläbi ligikaudu ühe kilovati võimsust ruutmeetrile ehk ühe megavati ruutkilomeetrile. Püüdkem see kinni.

Sooja-ning valgusküllast tuba, rahulikku jõuluaega ja tarku otsuseid kõigile.

Toimetuse viited:

*Viimsi Teataja 01.12.22 Atso Matsalu „Viimsi vallas oleks aeg panustada tuulejaamadesse“.

** Lisaks Atso Matsalule on Prangi tuulepargi mullijuttu ajanud ka Lauri Hussar (mõlemad Eesti 200).

Jaak Sepp on Viimsi vallavolikogu eelarvekomisjoni liige (Kogukondade Viimsi).

Kui lugu meeldis, siis palun toeta sõltumatut kogukonnaportaali ning ANNETA.

Viimsi Uudised

Jaga: