Kas jalgpallihalli koht on seaduslik ning kogukonna huvidele vastav?

16. augustil toimus Viimsi raamatukogus Kannikese teele planeeritava jalgpallihalli detailplaneeringu arutelu, millest võttis osa ligi poolsada inimest.

Kolm ja pool tundi kestnud ning kohati väga tuliseks kujunenud arutelu läbisid valdavalt küsimused, kas jalgpallihalli rajamine vallavalitsuse valitud kohta on seaduslik ning kas see koht kogukonnale parim võimalikest.

Avaliku arutelu juhtis Viimsi vallavalitsuse planeeringute osakonna juhataja Merje Muiso. Vallavalituse seisukohti esitasid abivallavanemad Nikolai Bentsler ja Alar Mik. Detailsemates küsimustest andsid selgitusi jalgpallihalli detailplaneeringu koostaja, Viimsi Halduse arhitekt-planeerija Viire Ernesaks, vallavalitsuse keskkonnaosakonna juhatja Taavi Rebane ja planeeringute osakonna vanemspetsialist Helen Lindvere.

Jalgpallihalli planeeriytava asukoha suhtes tegi koosolekul kõige rohkem kriitikat planeerimisekspert Kaur Lass. Lisaks temale esitasid kriitilisi küsimusi või vastuväiteid vallavalitsuse poolt valitud asupaigale kümned kohalviibijad.

Koosoleku alguses viitas Kaur Lass, et tänavu 9. veebruaril raamatukogus toimunud jalgpallihalli eskiisi avaliku arutelu protokoll lubati saata sellest koosolekust osavõtjatele, aga seda pole tehtud. Samuti pole esitatud asjasse puutuvaid dokumente ning hiljem on eskiisi valla veebis muudetud.

Merje Muiso väitis, et koosoleku protokoll on valla dokumendisüsteemis olemas ja ta oska öelda, miks seda osalenutele pole saadetud. Samuti oli Muiso vastu Lassi soovile, et seekord vormistataks avaliku arutelu protokoll sõna-sõnaliselt.

Kas algatutud detailplaneering on üldplaneeringu kohane?

Muiso esitas vallavalitsuse seisukoha, mille järgi jalgpallihall ei ole üldplaneeringut muutev, kuna kõik üldplaneeringuga valitud asukohas ettenähtud sihtostarbed jäävad paika ning muudatused ei ole ulatuslikud. Seetõttu algatas selle detailplaneeringu möödunud aasta 26. oktoobril Viimsi vallavalitsus.

Lass sellega ei nõustunud, tuues välja, et praegu algataud jalgpallihalli detailplaneering vastab vaid 29% osas kehtivale üldplaneeringule. Viimsi vallas pole olnud mitte ühtki taolist juhtumit, kus analoogses osas üldplaneeringule vastavaid detailplaneeringuid oleks algatatud kui üldplaneeringut mitte muutvaid. Seega on kõik eraisikud pidanud analoogsetel juhtumitel saama oma detailplaneeringu algatatud vallavolikogu, mitte vallavalitsuse poolt.

Lass nimetas toimuvat menetlust Reformierakonna teerullipoliiikaks ning heitis vallavalitsusele ette avalikkusele valetamist.

Arutelus ilmnenud olulisemad seisukohad

Vastates küsimus jalgpallihalliga kaasneva liikluskoorumuse analüüsi kohta tunnistas Muiso, et seda pole tehtud.

Vastates küsimusele, miks peab Viimsisse rajama Eesti suurima jalpallihalli ütles Nikolai Bentsler, et lisaks jalgpalliväljakule tuleb halli ka kergejõustikuala. Ta prognoosis, et rajatavat halli hakkavad iga kuu kasutama rohkem kui tuhat inimest.

Kommenteerides jalgpallihalli koha vastuolu teemaplaneeringuga “Lapsesõbralik Viimsi” märkis Helen Lindvere, et see kehtestati juba aastal 2011. Ning kuna Haabneeme alevikku on juba selle teemaplaneeringu kohaselt rajatud palju avalikke funktsioone, siis nüüd oleks vaja neid tuua ka Viimsi alevikku. Kaur Lass osundas, et jalgpallihalli rajamise korral Kannikese teele oleks tegemist antud teemaplaneeringu muutmisega. Lisades, et Viimsi poolsaarel on mitmeid sobilikumaid kohti, kuhu selle halli võiks rajada.

Vastates jalgpallihalli ülalpidamiskulude kohta märkis Nikolai Bentsler, et tehtud on ligikaudsed arvestused ja täpsemalt ei oska öelda.

Taavi Rebane kinnitas, et hallile kavandatav asukohas on tõesti olemas pinnasereostus ning selle saab likvideerida halli ehitamise käigus.

Koosolekul osalenud piirkonna elanikud tõid välja järgmised peamised murekohad:

  • halli juurde planeeritud 40 parkimiskohta pole piisav;
  • hall hakkab varjama osade elumajade elanike vaateid;
  • juba täna väga ohtlik Nelgi-Vehema ristmisk saab täiendava liikluskoormuse;
  • Heiko Leesment võltsib Viimsi Teatajas fakte, väites et kogukonnaaed olevat isetekkeline;
  • vallavalitus on muutnud arutelu jalgpallihalli asukoha üle kirjade saatmise võistluseks – et kas rohkem esitatakse poolt või vastu olevaid seisukohti;
  • seoses liikluskoormuse tõusuga tõuseb ka piirkonna müratase;
  • elanike vastuväiteid ja argumente ei soovita kaaluda ega arvestada.

Tunnusfoto: pexels.com

Loe samal teemal:

Poleemika jalgpallihalli rajamise üle jätkub”

Kui lugu meeldis, siis palun toeta sõltumatut kogukonnaportaali ning ANNETA.

Viimsi Uudised

Jaga: