Tänavu aprilli lõpus ja mai alguse saatisid Viimsi vallavanemale, volikogu esimehele ning vallavalitsuse keskkonnaameti juhile oma seisukohad Muugatroni kohta mitmed kohalikud elanikud.
Viimsi Uudistel pole teada, kui palju kogunes paberil vastuskirjale muugalaste allkirju. Elektooniliselt esitatud pöördumistes (10.05.21 seisuga) on nii Aleksandr Mašnov-Estreich, Elja Estreich-Mašanova, Ivo Illisson, Anu Kaasik, Irina Kaasik, Riina Kozlov, Eha Kroon, Oliver Kroon, Kaido Palmik, Andrus Pihel (Muuga külaseltsi nimel), Katrin Pihel , Aleksei Vassiljev, Natalja Vassiljeva, Piia Vilberg jmt ühisel seisukohal järgnevas:
„Leiame, et Lääne-Pööli, Pööli 2, Pööli 3 ning Pöölimetsa kinnistute detailplaneeringuga kavandatava Muugatroni rajamise plaanid ohustavad piirkonna loodusväärtusi, rohevõrgustiku toimimist, kohalike elanike vaimse ja füüsilise tervise seisukohalt olulise keskkonna säilimist ning kahjustavad ka elanike vara väärtust.
Arendusplaanid lähevad vastuollu hetkel kehtiva üldplaneeringuga ning avalikkuse ootustega, kuna Muugatroni detailplaneering näeb ette Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu kohase maakasutuse juhtotstarbe muutmist metsamajandusmaast äri- ja tootmismaaks, haljasala maaks ning osaliselt transpordimaaks.
Muugatroni rajamisega kaasnevad ohud:
- Rohevöönd väheneb poole võrra. Muuga küla ja Muuga sadama vaheline rohevöönd väheneb poole võrra, põhjustades sadamast leviva lõhna- ja mürareostuse intensiivistumist, mis juba praegu küla elu häirib. Tõenäoliselt kaasneb planeeritud äri ja tootmismaade kinnistute hoonestamisega veel täiendava müra (võimalikud tootmised, suurmõõduliste kaupade käitlemine, liiklus jne.) lisandumine.
- Hävib erakordne lehtpuumets. Hävitatakse haruldane rannikuäärne lehtpuumets sadama ja küla vahel, mis pakub inimestele virgestusvõimalusi ja loodusele liigirikast keskkonda. Viimsis leidub selliseid kohti eelkõige vaid endistel talumaadel Leppneemes, Tammneemes, Muugal, Pärnamäel ja vähesel määral Metsakastis, Äigrumäel ning Laiakülas. Okaspuuga kaetud aladel, mis Viimsi vallas üldjuhul domineerivad, elutseb liike toidulaua kasinuse tõttu oluliselt vähem.
- Metsloomad hakkavad asulasse eksima. Rohekoridori laiuse vähendamise ja puhverala kaotamise tagajärjel võib suure tõenäosusega sageneda suurte sõraliste (metskits, põder, metssiga) sisenemine koduaedadesse nende toiduotsinguil ning ajaloolisel migratsioonil rannaniitude soolakutele (Tammneeme, Leppneeme, Rohuneeme, Aegna, Naissaar).
- Inimeste vara väärtus kahaneb. Asula roheala kahjustamisega kaasneb ka ümbruskonna kinnisvara väärtuse kahanemine.
- Toimub oluline liigirikkuse kadu. Võimalike pesapuude likvideerimisega on prognoositav kulliliste, rähnide, hallhaigru ning käsitiivaliste populatsiooni oluline vähenemine või lahkumine piirkonnast. Samuti väiksemate loomade (orav, nirk, kärp) arvukuse oluline vähenemine või kadumine. Kuivendamise ja maastiku rüüstamise tõttu toimuks ka roomajate ja kahepaiksete kadumine (rästik, nastik, konnad, tähnikvesilik, sisalik). Samuti rändlindude (peamiselt värvulised ja rästalised) oluline lahkumine pesitsuspaikade ja toidulaua (putukad, seemned) vähesuse tõttu (väike osa kolib koduaedadesse).
- Hävib merelindude pesitsusala. Randvere ja Muuga rannikuala on oluline merelindude toitumis- ja pesitsuskohana. Siia kogunevad suures osas liigid, kes on kaotanud Viimsi poolsaare Tallinna lahe poolsel küljel inimsekkumise tõttu (veespordialadega intensiivne tegelemine, tihe laevaliiklus, ranniku täisehitamine, suurenenud atraktiivsus vaba aja veetjatele jne) võimaluse pesitseda ja toituda. Arendusega hävitatakse oluline osa merelindudele pesitsemiseks ning toitumiseks sobivast alast.
- Arendus jääb sadama ohualale. Muuga sadam on kõrgendatud ohuga ettevõte ning kinnisvaraarenduse planeerimine selle vahetusse lähedusse on ebamõistlik. Sadama ohuala on 5000 m, teminalide ohuala 800 m, kütusetsisterne teeindava raudtee ohuala 800 m ja kütuseautode kautatava tee ohuala 120 m. Samuti ümbritseb Muuga sadamat ehituskeeluala 250 m. Muuga Sadamas asub 9 A-kategooria suurõnnetusohuga ettevõtet.
- Konkurentsivõimetud plaanid. Nn Viimsi valla targa äri kogunemine piirkonda ei ole usutav ja tõenäoline, kuna mõistlik logistiline ühendus Viimsi vallaga puudub. Haabneeme, kus enamus Viimsi elanikkonnast elab, on ca 16 km kaugusel, ehk ligipääs piirkonnale on tülikamgi kui Tallinnale. Tallinna linnas ja ümbruses on juba palju konkureerivaid “targa äri” arendusi ja on vähetõenäoline, et planeeritav piirkond oleks tänu oma asukohale selle segmendi ettevõtetele atraktiivne. Tõenäosus, et projekt jääb peale lageraie teostamist pikalt vinduma, on väga suur. Muuga lahe vastaskaldal on juba piisavalt analoogseid kinnistuid juba pikalt tühjana seismas. Arendajate huvi on olnud väga väike.
- Ohtlik pretsedent. Juhul, kui arendajal õnnestub kõrgehitis läbi suruda, siis luuakse pretsedent analoogse loodust ja inimese elukeskkonda ohustava ehituste alustamiseks – muu hulgas Miidurannas, mille kinnisvaraarendusplaanid ootavad juba pikemat aega teostamist.
Kuna Muugatroni rajamisega kaasnevad sedavõrd suured ohud inimeste elukeskkonnale ja piirkonna loodusele ning see läheb vastuollu kohaliku omavalitsuse arengusuundi määrava üldplaneeringuga, siis palume kavandatava arenduse peatamist ning Muuga elanikele olulise roheala hoidmist ja säilitamist.“
Tunnusfoto: Lahesopp Muuga sadama külje all, mille Muugatroni arendajad soovivad muuta pinnasega täidetud kinnistuks.
Loe samal teemal:
„Muugatron ehk 8,5 hektarit arendusprojekti otse merre“
„Sven Soomuste: lisaks minu ettevõttele on Muugatroni omanikuks Urmas Sõõrumaale kuuluv ettevõte“
Viimsi Uudised
Jaga: