Viimsi Uudistele andis intervjuu Kerttu Kõll, kes tegeleb Viimsi rohevõrgustiku toimivuse uuringu läbiviimisega.
Milliseid tegevusi olete selle uuringu käigus juba läbi viinud ja milliseid on veel kavas teha?
Oleme kokku pannud vahearuande, mis annab ülevaate teemaplaneeringuga planeeritud rohevõrgustiku toimivuse uuringu raames 2020. aasta kevadest sügiseni tehtust.
Vahearuanne koosneb neljast osast:
OSA 1. Loomastiku ja elupaikade alusuuringud Viimsi rohevõrgustikus (Lauri Klein, OÜ Tirts ja tigu); Loomastiku alusuuringu eesmärgiks on selgitada välja metsloomade (ennekõike põder, metskits, metssiga, jänes) arvukus ja paiknemine Viimsi valla poolsaare rohevõrgustikus ning hinnata populatsioonide elujõulisust, sh teostatud ja plaanitavate raiete tulemusel muutuvas elukeskkonnas. Loomade liikumiskoridoride alusuuringu eesmärgiks on selgitada välja, kas teemaplaneeringu-ga kavandatud tuumalade vahelised rohekoridorid ja Viimsi poolsaare rohevõrgustikku Pirita jõeoru maastikukaitsealaga ühendav rohekoridor on ennekõike suurimetajate (põder, metskits, metssiga) poolt liikumiskoridoridena kasutatavad. Kui mõni koridor pole kasutatav, siis tuleb välja selgitada põhjused ning teha parendusettepanekud (nt koridori asukoha muutmiseks, häirefaktorite kõrvaldamiseks jms). Nahkhiirte alusuuringu eesmärgiks on anda ülevaade, milliseid alasid kasutavad nahkhiired rändekoridoridena ning hinnata nahkhiirte rändekoridoridena kasutatavate alade hetkeolukorda ja vajadusel teha ettepanekud alade hooldamiseks ja häirefaktorite kõrvaldamiseks.
Foto: Märt Puust
Uuringuperioodi jooksul kontrolliti loomade liikumist rohevõrgustiku ala lõunaosas, Äigrumäe, Muuga, Metsakasti, Randvere ja Soosepa piirkonnas. Kaamerad olid väljas kokku 14 asukohas, kõikjal kahe nädalase perioodi vältel, ajavahemikus juunist oktoobrini.
Nahkhiirte uurimiseks olid kuus automaatselt salvestavat ultrahelidetektorit Viimsi rohevõrgustikus väljas ühe öö jooksul 18 seirepunktis, igaüks ühe öö kolmes erinevas punktis. Uuringu vahearuandes toodi detektoruuringu alusel välja nahkhiirte liigiline mitmekesisus ja möödalendude arv.
Kaitselauste objektide ja elupaikade alusuuring on andmete koondamise faasis.
OSA 2. Linnustiku alusuuring Viimsi rohevõrgustiku toimivuse hindamiseks (OÜ Xenus, Hannes Pehlak);
Uuringu eesmärgiks on selgitada välja kaitsealuste ja kaitsekorralduslikult oluliste haudelinnuliikide levik, arvukus ja seisund Viimsi rohevõrgustiku aladel; hinnata rändlindude peatuspaikade ja liikumisteede olukorda ning anda soovitusi alade hooldamiseks ja häirefaktorite kõrvaldamiseks.
Foto: Kaarel Zilmer
Kaitsealuste haudelinnuliikide territooriumite kaardistamiseks viidi läbi 1-2 külastusega loendus 0.5 h enne päikesetõusu kuni 4 h peale päikesetõusu 300 m vahedega transektidel. Välitööd toimusid märtsist juunikuuni. Rändepeatuspaikade ja –koridoride olukorra hindamiseks külastatati varasemast teadaolevaid ning juhuvaatlusbaaside andmestiku ja maastikuanalüüsi tulemusel valitud potentsiaalselt olulisi rändepeatuskohti ja -koridore kevadrände ning sügisrände perioodil. Külastustel loendati arvukamad ja kaitsealused peatuvad või rändel olevad linnuliigid ning registreeriti neile potentsiaalselt ohtlikud või häirivad faktorid.
OSA 3. Teemaplaneeringut muutvate detailplaneeringute ülevaade (Kerttu Kõll, Maarja Tüür OÜ Sfäär Planeeringud maastikuarhitektid);
Uuringu vahearuandes toodi ülevaade Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu teemaplaneeringut “Miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik” potentsiaalselt muutvatest detailplaneeringutest november 2020. aasta seisuga. Teemaplaneeringut muutvate detailplaneeringute ülevaates kajastati, kui oluliselt detailplaneering mõjutab kehtiva teemaplaneeringu lahendust ning toodi välja hinnang kolmes väärtusastmes: rohevõrgustiku mõjutamise aste – „väga tugev“, „keskmine“, „puudub“.
OSA 4. Rohevõrgustiku kasutus- ja taluvuskoormuse uuring (Helen Sooväli-Sepping, Tallinna Ülikool).
Lähteülesanne: välja selgitada, milline on Viimsi valla mandriosa rohevõrgustiku kasutus-ja talumiskoormus ning hinnata, kas mõnes rohevõrgustiku piirkonnas on talumiskoormus juba ületatud või eeldatavasti järgneva 5 aasta jooksul ületatakse.
Foto: Andres Jaanus
Esimeses etapis toimus metoodika väljatöötamine, esitamine ja kinnitamine, viidi läbi paikvaatlused, meediaanalüüs.
Töö esimeses etapis püstitatud eesmärki ning valitud uurimismetoodikat varjutas 2020. aasta kevade tervisekriisist tulenenud eriolukord, mis segas mõnevõrra välitöid. Paikvaatlused jätkuvad. Kaasamiskomponent tuleb meil projekti raames siis, kui tervisekriisi piirangud saavad läbi. Kevad-suvel kõige varem. Siis teeme pop-up kaasamiskohviku mõnes Viimsi enimkäidavas kohas eesmärgiga inimeste rohevõrgustikuga seotud tegevusi, mõtteid ja konflkte kaardistada. Lisaks juba tehtud meediauuringutele ning kohtuuringutele on tulemast ka fookusintervjuud.
Viimsilaste hulgas on tekitanud palju poleemikat põtrade ja kitsede liikumisteede ning valla maanteede ristumiskohtades tekkivad ohtlikud olukorrad nii loomadele kui inimestele. Kas käsitlete neid küsimusi põhjalikumalt ka käimasolevas uuringus?
Käimasolevas uuringus kaardistatakse loomade liikumist kehtiva rohevõrgustiku koridorides, millest enamik ongi teedega ristuvad ja koondatakse ka teadaolevad andmed liiklusõnnetuste kohta. Koridorides tehakse nii loomaradade kaardistust kui uuritakse ka ulukite liikumist rajakaameratega. Tehakse ka ettepanekuid suurulukitega tekkivate konfliktide vältimiseks. Kindlasti käsitletakse ka kiiruse piirangute ja muude liikluskorraldusvahendite kasutamist.
Millal ja millises vormis esitlete uuringu tulemusi?
Uuring on plaanis saada valmis oktoobrikuuks ja oleme plaaninud teha uuringutulemuste esitluse vallaelanikele septembrikuu lõpus-oktoobikuus. Eks seda tuleb teha vastavalt olukorrale, vajadusel vabas õhus või valla raamatukogus või vallamajas. Kindlasti pannakse uuring üles valla kodulehele.
Tunnusfoto: Märt Puust
Viimsi Uudised
Jaga: