Viimsi vallavolikogu liige Tanel Ojang (Kogukondade Viimsi) käsitleb tänavu kevadel oma pikemas artiklitesarjas igal laupäeval valla üldplaneeringuga seotud arenguid ning sündmusi.
Kogukonna liikmed on hulganisti teinud pöördumisi ning soovivad teada, kuidas läheb meie vallas üldplaneeringu koostamisega. Viimsilased saavad aru, et üksikteemade püstitused ja nende üle jauramised ei ole terviklik pilt. Tervik tekib loodavas üldplaneeringu dokumentatsioonis, millest üksikjuhtumid võivad lähtuda.
Kuna temaatika on mahukas ja jaotub pikale ajaskaalale, siis ühte artiklisse seda kõike kokku panna oleks liialt pikk ja laialivalguv ettevõtmine nii artikli koostajatele kui ka lugejatele. Seega alustan artiklite sarja, millest käesolevat artiklit võiks nimetada sissejuhatavaks osaks.
Käsitlen vallavalitsuse poolt korraldatud üritusi, küsitlusi ja uuringuid ning Kogukondade Viimsi liikmete ja volikogu liikmete teematilisi arupärimisi nii volikogu istungitel kui muudes vormides.
Seni toimunust saab välja tuua järgmised sündmused:
- vallavolikogu otsus uue üldplaneeringu algatamiseks 15.02.2022;
- vallavalitsuse poolt läbi viidud kaasamisküsitlus veebruarist kuni aprillilni 2022. aastal;
- 11.2022 toimunud üldplaneeringu lähteseisukohtade avalik arutelu, seal esitatud ettepanekud ja vallavalitsuse vastused;
- 02.2023 vastuskiri Tanel Ojangu pöördumisele „Kuidas vallavalitsus defineerib ja juriidiliselt sisustab olemasolevate viimsilaste huvi planeeringute menetlemisel“;
- 04.2023 toimunud Viimsi visioonipäev.
Nimekiri ei ole kindlasti lõplik ja täieneb vastavalt aset leidvatele sündmustele.
Protsessi käivitas vallavolikogu otsus uue üldplaneeringu algatamiseks 15.02.2022 ning see dokument on täismahus loetav SIIT.
Tegemist on olulise alusdokumendiga, millega vallavolikogu (rahva esinduskogu) on andnud volituse vallavalitsusele, et viimane koostaks uue üldplaneeringu. Kui uus üldplaneering kukub välja selline, et ta ei ole antud volikogu otsusega kooskõlas, siis saab just see volikogu otsuse dokument olema juriidiliseks aluseks, et minna vaidlema kui see vajadus peaks tekkima.
Vallavalitsuse ajakava järgi peaks uue üldplaneeringu kehtestamiseni jõutama aprillis 2025. Asjaolude venimisel võib aga juhtuda, et uue üldplaneeringu kehtestamise otsuse võtavad vastu uued volinikud, kes ei ole samad inimesed, kes tegid kõnealuse algatamise otsuse. Seega on paslik rääkida üle üks oluline asjaolu, mis on antud dokumendis sisuline oluline asjaolu. Ja nagu aeg on näidanud on sama asjaolu ümber käinud ka tihedad arutelud järgmistel sündmustel ja ilmselt on see läbivaks teemaks ka edaspidi.
Nimelt tuli vallavalitsus volikogu planeerimiskomisjoni ette otsuse tekstiga, mis suuresti oli juriidiline tekst vastavalt Planeerimisseadusele ning milles olid loetletud dokumendid, mis kaotavad kehtivuse seoses uue üldplaneeringu kehtestamisega ja nii edasi. Sisulist suunda, kuhu üldplaneering peaks liikuma, selles esialgu ei olnud. Maa- ja planeerimiskomisjon arutas teksti ja algatamist lausa kahel korra. Korralisele istungile kutsuti lisaks kokku erakorraline istung. Tähtis lause, mis sai ka otsusesse sisse kirjutatud ning millest vallavalitsus on kohustatud juhinduma on järgmine:
……Vallavolikogu märgib , et üldplaneeringu üks oluline eesmärk on rahvastiku sisserände pidurdamine läbi seda soosiva maakasutuse juhtotstarvete määramise. Üldplaneeringuga nähakse samuti ette olemasoleva rohevõrgustiku toimimine ja laiendamine ning olemasolevate kaitsealade säilitamine…..
Seega rahvastiku sisserände pidurdamine peab olema uue koostatava üldplaneeringu üks kandvaid eesmärke. Samuti peavad rohealad saama ja jääma toimima ning isegi laienema. Muudeks stsenaariumiteks ei ole volikogu vallavalitsusele volitusi andnud.
Järgmistest üldplaneeringuga seonduvatest sündmustest järgmises artiklis. Siit tasub kogukonna liikmetel meeles pidada just seda eesmärki, mis on ka kirjas volikogu otsuses:
Üldplaneeringu üks oluline eesmärk on rahvastiku sisserände pidurdamine läbi seda soosiva maakasutuse juhtotstarvete määramise.
Seda eesmärki saab alati otsustajatele meelde tuletada. Rahvas on läbi oma esindajate kõnelenud ja oma ootuse selgelt välja öelnud ja rahvasaadikud on rahva soovi formuleerinud volikogus alusdokumendiks. Valijatel aga ei tasu loorberitele puhkama jääda. Kõikidel arengutel tasub aktiivse kogukonnana silma peal hoida ja ei saa ka ära unustada seda, et iga volikogu otsust saab volikogu ka muuta, kehtetuks tunnistada või uuema ja teisesisulise otsuse vastu võtta.
Järgmine osa Tanel Ojangu artiklisarjast ilmub 20. mail.
Tunnuspilt: Andreas Willington.
Kui lugu meeldis, siis palun toeta sõltumatut kogukonnaportaali ning ANNETA.
Viimsi Uudised
Jaga: