Viimsi vallavalitsuse planeerimiskomisjoni 7. veebruari koosolekul arutati muude küsimuste hulgas ka Muugatroni nime all tuntud ja aastaid kestnud detailplaneeringu algatamise taotlust.
Meedias on varasemalt sellest arendusest (dokumentides Püüli DP) huvitatud iskute ringis märgitud Märt Vooglaidi, Urmas Sõõrumaa ja Sven Soomuste nimesid. Oma seotust projektiga on kinnitanud Sven Soomuste, kes on avalikult öelnud, et tegemist on tema ja Urmas Sõõrumaaga kahasse tehtava arendusega.
Algselt oli tegemist kavaga teha Muuga sadama ja Muuga küla vahelisse lahesoppi 29-hektariline kinnisvaraarendus, millest 8,5 hektarit maad oleks juurde tekitatud merelahe täitmise meetodil.
Arendust on senini teravalt kritiseerinud Muuga küla kogukond eesotsas külavanem Andrus Piheliga ning Viimsi volikogu liikmed Ants Erm ja Ivo Rull (kõik Kogukondade Viimsi).
7. veebruaril valla planerimiskomisjonis arutatud eskiislahenduses oli võrreldes varasemaga vähendatud kruntide arvu kaheksa võrra (varem oli krunte 27, uues eskiisis 19). Kruntide kasutamise sihtotstarbed on kontori- ja büroohoone maa, tootmishoone maa, laohoone maa ja logistikakeskuse maa. Planeeringuala põhjaossa on lisandunud võimalik väikesadama ala, planeeringuala lääneosas planeeringust likvideeritud varasemate äri- ja tootmismaa kruntide asemele on planeeritud võimalik pargiala, kuhu on kavandatud täiendava kõrghaljastuse istutus ja kõnniteede võrgustik.
Järgnevalt tsiteerime vallavalitsuse planeerimiskomisjoni protokolli:
“Vallavalitsus on eskiisiga tutvunud ja analüüsinud planeeringulahendust Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu ja selle teemaplaneeringute kontekstis. Eriti oluline on selgitada, milliseid mõjusid detailplaneering võib omada kehtivale teemaplaneeringule „Miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik“, sh loomade liikumisele.
Uuringu kohaselt liiguvad detailplaneeringu alal nii metskitsed, põdrad kui ka halljänesed ja rebased.
Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu teemaplaneeringuga “Miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik” kavandatud rohevõrgustiku toimivuse uuring tuvastas, et detailplaneeringul on tugev negatiivne mõju. Uuringu kohaselt liiguvad detailplaneeringu alal nii metskitsed, põdrad kui ka halljänesed ja rebased. Loomad liiguvad planeeringualalt läbi nii loode-kagu, kui ka põhja-lõuna ja ida-lääne suunas. Ala on väga oluline astmelaud, millelt kagusse suundub peaaegu ainus veel toimiv loomade ligipääsukoridor Viimsi alale. Samuti on detailplaneeringul väga tugev negatiivne mõju rändepeatuspaigale rannavetes, roostiku- ja metsaliikidele. Seal on ka väikekirjurähni ja väike-kärbsenäpi (III kk) elupaik.
Eskiislahendust analüüsiti ka uue üldplaneeringu koostamise kontekstis ning leiti, et ulatuslike metsaalade asendamine ehitatud keskkonnaga ei ole põhjendatud. Planeeringuala asub valdavalt rohevõrgustiku puhveralas, kuhu teemaplaneering keelab suuremahulise ehituse rajamise ning sihtotstarbe muutmise.
Otsus:
- Komisjon jääb seisukohale, et kuna esitatud eskiislahendus ei arvesta piisavalt teemaplaneeringuga „Miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik“ kavandatud rohealade säilitamise vajadust, siis komisjon ei toeta esitatud detailplaneeringu eskiisilahendust. Kuna teemaplaneering on endiselt aja- ja asjakohane ja huvitatud isiku poolt esitatud põhjendused ei kaalu üles rohevõrgustiku puhverala nii suures ulatuses vähendamist, siis ei saa nõustuda esitatud kujul detailplaneeringu menetluse jätkamisega;
- Rohevõrgustiku piiride ja pindala vähendamisel tuleb eriti hoolikalt põhjendada, milline muu oluline huvi selle üles kaalub. Seda on riigikohus oma otsustes ka eraldi rõhutanud. Kuna Muuga sadama piirkonnas on vakantseid kehtiva ehitusõigusega äri- ja tootmismaa arendusalasid, siis tuleb väga selgelt lahti mõtestada, miks on oluline, et täiendav ehitusõigus just planeeringualal on põhjendatud ja vajalik. Näiteks asuvad Lasti tee 17, 17b ja 19 ÜP kohasel tootmismaal väljaspool rohevõrgustiku elemente, kuhu saaks ÜP kohase DP-ga vajadusel uue ehitusõiguse määrata.
- Komisjon lisab, et kui keskkonnamõju hinnangu kohaselt oleks võimalik planeeringuala ida-kirde osas hoonestust planeerida nii, et keskkonnale avalduv negatiivne mõju on vähene või negatiivset mõju ei esine, siis nõustub komisjon ida-kirde nurka (kuni nelja) ärimaa krundi planeerimisega. Kui uuringud seda ei toeta ja arendustegevusega kaasneb rohevõrgustikule kahjulik mõju, siis ei ole võimalik alale hoonestust kavandada;
- Edastada Pööli DP eskiis vallavalitsusele seisukoha võtmiseks;
- Edastada Pööli DP eskiis volikogu maa- ja planeerimiskomisjonile ning keskkonna- ja heakorrakomisjonile.“
Tunnuspilt: metskitsed, põdrad, halljänesed ja rebased seisavad risti teel kohalike ärihiidude arenduskavadel (kollaaž erakogude ning pexels.com ja freepik.com fotodest)
Loe samal teemal:
“Muuga elanikud toovad selgelt välja kõik Muugatroni arenduse puudused”
“Muugatron ehk 8,5 hektarit arendusprojekti otse merre”
Kui lugu meeldis, siis palun toeta sõltumatut kogukonnaportaali ning ANNETA.
Viimsi Uudised
Jaga: