Volikogu liige Tanel Ojang (Kogukondade Viimsi) esitas 14. juunil vallavanem Illar Lemettile (Reformierakond) päringu veevarustuse kui elutähtsa teenuse osutamisega seonduvalt.
Avaldame vallavanema poolt 29. juunil saadetud vastused koos esitatud küsimustega täismahus.
“1) Mida loetakse Viimsi vallas “teisteks olmevajadusteks”? Viimsi vald on valdavalt aedlinn, kas enda tarbeks aias söögi kasvatamine ja peenra kastmine on arvatud olmevajaduse ehk elutarbelise tegevuse alla?
Mõistet „teised olmevajadused“ ei ole eraldi sisustatud, aga kindlasti mahuvad selle mõiste alla näiteks vee kasutamine toiduvalmistamiseks, pesemiseks ja muul taolisel olmelisel otstarbel, nagu ka veeseadus selgitab. Kindlasti ei kujuta ühisveevärgile ületamatut koormust ka see, kui vett kasutatakse näiteks kasvuhoones või peenramaal tomati- või muude taimede kastmiseks. Mõistsite kindlasti isegi, et mittesoovitavaks tegevuseks peeti kommentaaris muru kastmist suurte veekogustega.
2) Milline tegevuskava on Viimsi vallal kuivaks perioodiks lisaks SMS teavituste saatmisele, et tagada viimsilastele joogivesi ja olmevesi ning tagada piisav surve ja veekogus tuletõrje hüdrantides?
Teie poolt viidatud graafikul on punase joonega kujutatud lubatud (põhja)veevõtt. Selleks on 4072 m3 ööpäevas. Lisaks sellele kasutame vajadusel Tallinna Vee ühenduse kaudu kuni 1296 m3 ööpäevas ja teine sama mahuga ühendus on valmimisel. Seega saab tarbimise taset 4000 m3 ööpäevas pidada kriitiliseks ainult põhjavee osas – kasutada olev veeressurss on suurem. See asjaolu ei tähenda muidugi, et joogivett saaks piiramatult kasutada – veeressurssi on määratud igale majapidamisele / maaomanikule kindel arvestuslik kogus ja valla vee-ettevõte teeb kogu aeg tööd selle nimel, et oleks ette tagatud piisav veeressursi varu ka uutele objektidele (näiteks sporditaristule).
Elanike teavitamine ennetusmeetmena on väga oluline ja kuna viimsilased mõistavad veeressurssi jätkusuutliku kasutamise olulisust, siis andis see ka sel korral väga kiiresti positiivse efekti. Tarbimine langes oluliselt ja esmajoones just muru kastmise arvelt. Viimsi Vesi on meile kinnitanud, et tuletõrjehüdrantides on võimalik vajalik veesurve tagada isegi siis, kui see peaks kogu süsteemis langema – siis on võimalik seda suurendada just piirkonnas, kus on vajadus hüdrante kasutada. Ekstreemse põuaperioodi jätkumisel tuleb aga jätkuvalt teha vajalikku teavitustööd, et joogiveeressurssi ei kulutataks mittesihtotstarbeliselt.
3) Nimetatud Facebooki lõimes manitseb Viimsi vald inimesi Viimsi Vee trassidest saadavat vett mitte kasutama kastmiseks. Jätkusuutlikkuse üks põhimõtteid on kasvatada endale toitu ise, mitte tarnida seda kaugemalt, et hoida kokku transpordi jalajälge. Olemasolevasse hoonesse ja valmis kujundatud hoovidesse on sademevee kogumissüsteemide rajamine tuhandeid eurosid nõudev kulutus. Lamekatustega ja sisemise sademevee äravooluga hoonetel puudub võimalus ka nö “räästa alla tünni” paigaldamiseks. Lisaks ei ole sademevee kogumist võimalik teostada kui ei ole sademeid. Kas Viimsi vald kompenseerib inimestele kulutused, mida tuleb teha seoses sademevee kogumise ja kasutamise süsteemide väljaehitamiseks. Või kas Viimsi vald ostab inimesele uued hekitaimed kui need kuivavad välja – need ei taastu nagu murulapp seda teha suudab?
Sademevee kogumine on võimalus, mitte kohustus ja inimesed, kes soovivad kasvatada toidutaimi, on elamut rajades sellele ilmselt juba mõelnud. Nimelt sobib sademevesi taimede kastmiseks tunduvalt paremini kui kraanivesi. Kui seda aga ei ole tehtud, on vee kogumiseks mitmeid nii odavamaid kui kallimaid võimalusi. Viimsi vald on koostanud käsiraamatu, mis annab erinevaid suuniseid säästlike sademeveesüsteemide loomiseks – on kiireid lahendusi, on ehitust nõudvaid lahendusi ja on ka lahendusi, mis töötavad isegi põuaperioodil.
4) Kas Viimsi vald jagab arvamust, et juurpõhjus ei ole ainult viimsilaste tarbimisharjumustes, vaid põhiline vee defitsiitsus on tingitud ülerahvastatusest ja vee tarbijate suurest hulgast, mis on saanud tekkida tänu vallavalitsuse poolt lubataval/lubatud elamuarendusele?
Nagu andmed näitavad, põhjustas veetarbimise aastasisese kiire kasvu sel aastal maist juunini kestnud põuaperiood, mitte elanikkonna järsk kasv. Tavapärane veetarbimine on Viimsis 3500 m3 ööpäevas, kuid ligi poolteist kuud kestnud põua ajal kasvas tarbimine ligikaudu 1900 m3 võrra ööpäevas. Ekstreemsed ilmastikunähtused on aga tingitud globaalsetest kliimamuutustest. Loomulikult ei soovi keegi eitada asjaolu, et mida rohkem on omavalitsuses elanikke, seda suurem on ka veetarbimine.
Volikogu liikmena teate kindlasti, et poliitikakujundamises osalevad nii vallavolikogu kui ka -valitsus. Kehtiva, volikogu poolt üle 20 aasta tagasi vastu võetud üldplaneeringuga ja selle muudatustega on paika pandud, kuhu ja mida võib ehitada. Selleks, et senist poliitikat muuta, on praegune koalitsioon algatanud uue üldplaneeringu koostamise ja juba 2021. aastal lepiti koalitsioonilepingus kokku mitmetes elamuehitust puudutavates põhimõtetes. Lepiti kokku, et edaspidi keeldutakse üldplaneeringut muutvate detailplaneeringute algatamisest, kui planeeringu eesmärgiks ei ole avalikud ehitised või taristu. Lepiti ka kokku, et uusi planeeringuid algatatakse ainult veeressursi olemasolul.”
Tunnuspilt: pexels.com
Loe samal teemal:
„Ivo Rull: vallavanem näeb veekriisi põhjustajaid toru vales otsas”
“JUHTKIRI: Viimsi veekriis on Reformierakonna nägu”
“Viimsilased kommenteerivad valla üleskutset kaevata kastjate peale”
„JUHTKIRI: Viimsi city’ks arendamine jätkub täie hooga”
Kui lugu meeldis, siis palun toeta sõltumatut kogukonnaportaali ning ANNETA.
Viimsi Uudised
Jaga: