Viimsi võimuliit tagandas Ants Ermi sisulise revisjonitöö pärast

Viimsi volikogu 22. septembri istungil tagandas võimuliit senise revisjonikomisjoni esimehe Ants Ermi.

Ants Ermi komisjoni esimehe kohalt tagandamise poolt hääletasid Riina Aasma, Tanel Einaste, Valdur Kahro, Siim Kallas, Taavi Kotka,  Urve Palo, Priit Robas, Aivar Sõerd, Oksana Šelenjova, Raimo Tann, Jan Trei ja Märt Vooglaid.

Vastu hääletasid Ivo Rull, Madis Saretok ja Hannes Võrno.

Erapooletuks jäi Raivo Kaare, Oliver Liidemann ja Taivo Luik.

Ants Erm hääletusel ei osalenud.

Volikogu jättis täna revisjonikomisjonile uue esimehe valimata. Ilmselt on Viimsi võimuliidu kava muuta revisjonikomisjon samasuguseks nähtuseks nagu on seda volikogu transpordi- ja turvalisusekomisjon, mis pole kolme aasta jooksul pidanud mitte ühtki sisulist koosolekut.

Ants Ermile ei antud täna võimalust saada volikogu mõne teise komisjoni liikmeks. Sellega rikkus Viimsi võimuliidu tänane otsus ühtlasi ka Viimsi põhimäärust, mis sätestab iga volikogu liikme õigust kuuluda mõnda komisjoni.

Ants Ermile sai saatuslikuks tema poolt tänavu kevadel koostatud revisjonikomisjoni tööplaan aastateks 2020 – 2021, mille kohaselt tulnuks läbivaatamisele ka mitmed vallavalitsuse ja vallaettevõtte Viimsi Haldus sõlmitud lepingud ning kohtuvaidlused.

Ants Erm pidas volikogu istungil antud päevakorrapunktis ka kõne, mille avaldame alljärgnevalt täismahus.

Lugupeetud vallavolikogu liikmed!

Ei hakka Teid pika kõnega piinama – pikemalt on revisjonikomisjoni tegevused aruannetes ja protokollide kirjas, need on Teile kättesaadavad.

Revisjonikomisjoni töö käivitamine 2018. aasta talvel ja kevadel läks üle kivide ja kändude, Märt Vooglaid jõudis mulle isegi diagnoosi panna – no ma ei võta isehakanud psühhiaatrite diagnoose tõsiselt. 2018. aasta sügisest, kui Märt Vooglaid enam ei osalenud, saime ka sisuliselt tööle hakata.

Toon paar näidet viimase perioodi tegemistest. Põhjalikult lahkasime Prangli sadamakuuriga seonduvat, vaatasime üle kogu dokumentatsiooni, kuulasime ära kõik osalised sh. vallametnikud – pilt sai selgeks. Tegin ettepaneku viia sadamakuur kasutaja poolt sellisesse seisu, et seal oleks võimalik korraldada avalikke üritusi. See tähendab, et vallavalitsusel oleks võimalik pikendada lepingut ja väljastada luba hoone kasutamiseks.

Paraku toetasime seda vaid mina ja Raivo Kaare – otsus jäi vastu võtmata.

Seega, revisjonikomisjoni töö tulemuslikkus ei sõltu ühegi üksiku inimese tahtest. Tegemist on poliitilise koguga, kus konsensuse saavutamine on keeruline. Revisjonikomisjoni esimees ei ole kapten laevas.

Ja veel. Ettepanek Viimsi vallavalitsusele teha kindlaks petitsioonile allkirja andnud Prangli püsielanike arv. Ülimalt lihtne probleem – Prangli püsielanike nimekiri on ju vallal olemas, aga vallasekretär Helen Rives väitis, et petitsioon.ee on ellu kutsustud vaid Riigikogule ettepanekute tegemiseks ning vallavalitsusel puudub seaduslik alus neid andmeid kasutada. Kurb, et pranglilaste arvamus jäigi teadmata.

Viimsi Halduse kontrollimisega tekkisid probleemid algusest peale.

Kõigepealt väitis hr. Talsi, et OÜ Viimsi Halduse puhul on tegemist eraõigusliku isikuga ja revisjonikomisjonil ei ole üldse õigust seda kontrollida.

Peale selle väite ümberlükkamist, tekkis probleem töölepingutega, mida kaitsvat isikuandmete kaitse seadus. Nii me siis saimegi Viimsi Halduse kontoris lugeda nõukogu ja juhatuse otsuseid ja tutvuda hankelepingutega.

Otsus: puudusi kontrollitud materjalides ei avastatud, volikogu liikmetele töötasu maksmine jäi kontrollimata. M.Talsi vastus oli, et 2019. aastal volikogu liikmetega töölepinguid ei sõlmitud; otsustasime siiski lisada revisjonikomisjoni uude tööplaani punkti Viimsi Halduse töölepingute kohta. Rohkemaks meil paraku volitusi ei olnud.

Head volikogu liikmed!

Te ootate mult revisjonide läbiviimist, aga samas ei ole revisjonikomisjonil õigust kontrollida valla asutuste poolt sõlmitud lepinguid, ei ole õigust kindlaks teha vallakodanike arvamust.

Revisjoni Viimsi vald ja tema ettevõtted loomulikult vajavad, aga revisjonikomisjoni jaoks on see mission impossible – selleks puudub tal ressurss ja paraku, nagu selgus, ka volitused.

Ja tegelikult ei ole meil olnud, peale Pranglil asuva vallavara revisjoni, tööplaanis ühtegi revisjoni. Sest saime juba alguses selgeks, et revisjoni tegemine käib komisjonile üle jõu ja võimaluste. Kirjas oli valla hallatavate asutuste nõukogu ja juhatuse otsuste kontroll – te kiitsite selle tööplaani heaks, te ei ole andnud meile ülesannet revisjonide läbiviimiseks.

Võtan omaks, et osa planeeritust on jäänud tegemata – hindasin meie ajalist ressurssi üle.

Jah, loomulikult oleksin pidanud bürokraatiat paremini järgima, aga see oleks tähendanud, et me poleks jõudnud niigipalju, kui praegu jõudsime.

Lõpetuseks.

Arvan, et käesoleva umbusalduse tegelik põhjus ei ole mitte see, et revisjonikomisjon ei ole oma tööga hakkama saanud (me oleme teinud rohkem kui mitmed eelmised koosseisud), vaid mõnedele isikutele ei ole meie tegevus meeltmööda olnud. Olgu selleks Valdur Kahro ja sadamakuur või Raimo Tann ja discgolfi rajaga seonduv… Võib-olla ihkab keegi revisjonikomisjoni esimehe tänamatut ametit, mine tea?

Head volikogu liikmed, teie otsustada on, kui hästi või halvasti ma olen hakkama saanud. Andsin parima, et asjad Viimsi vallas õiguspäraselt ja õiglaselt edeneksid. Loomulikult lootsin enamat, aga ajaline ressurss ja volituste piiratus, mis mulle üllatusena tuli, ei võimaldanud enamat.

Igal juhul soovin revisjonikomisjoni esimehele, keda iganes te toetate, jõudu ja kannatlikkust revisjoniaktide koostamisel, mis sisaldavad muuhulgas – tsiteerin umbusaldajaid:

1) olukorra kirjeldust;

2) viiteid õigusaktidele, mis reguleerivad kontrollitavat valdkonda;

3) hinnangut õigusaktide järgimise kohta kontrollitavas asutuses;

4) hinnangut vallavara kasutamise sihipärasuse osas;

5) hinnangut eelarve tulude laekumise tagamise ja eelarvevahendite kasutamise sihipärasuse kohta;

6) hinnangut tehingute ja majandusliku tegevuse otstarbekuse kohta;

7) viidet õigusaktile, mida on rikutud;

8) järeldust, kas on tekitatud vallale otsest kahju või on saamata jäänud tulu;

9) varalise kahju ilmnemisel tuuakse aktis ära selle suurus ja tekkimise põhjused, kahju suuruse arvutamise metoodika ning kahju tekkimisega seotud töötajate nimed ja ametikohad;

10) revisjonikomisjoni ettepanekuid avastatud puuduste kõrvaldamiseks või tegevuse parandamiseks.

Lõpetuseks tänan Raivo Kaaret ja Madis Saretokki konstruktiivse osalemise eest revisjonikomisjoni töös. Samuti Liina Mugut, kes meid igati aitas töö korraldamisel ja materjalide hankimisel ning põhjalikult ning  täpselt vormistas kõik istungite protokollid.

Tänan kuulamast!

Loe samal teemal:

„Intervjuu lahkuma sunnitava revisjonikomisjoni esimees Ants Ermiga“

Viimsi Uudised

Jaga: