GALERII: vaata kobraste tammiehituse katseid Krillimäel

Krillimäe kraavid on meelitanud sealsed kopraid aktiivselt tamme ehitama.

Wikipedia:

Koprad ehitavad muutuva veetasemega väikestele vooluveekogudele pesast allavoolu tamme, et nad ei jääks kuivale. Langetatud puude tüved, oksad ja risu seotakse savi ja mudaga. Mõnikord rajavad koprad kanaleid, mida mööda nad parvetavad puitu.

Koprad väldivad nii laiu ja kiire vooluga veekogusid, millele nad ei suuda tammi ehitada, kui ka talvel põhjani jäätuvaid veekogusid.

5–7 cm läbimõõduga haava langetab kobras 2 minutiga, aga 10–12 cm läbimõõduga puu ühe ööga. Langetatud puul hammustavad nad küljest oksad ja tükeldavad need. Osa oksi söövad nad kohapeal, osa veavad ära või parvetavad oma koopa või tammi juurde. Järele jäävad iseloomuliku kujuga känd ja laastud.

Eestis teadaolevalt üks pikemaid kopratamme valmis 2018. aastal Läänemaal Esna allikate juures, kuhu koprad rajasid 95,5 meetri pikkuse tammi. Maailma pikim kopratamm asub Kandas  ning on 850 meetri pikkune.

Kopratamme leidub Eestis rohkem kui inimtekkelisi tamme, ent inimeste ehitatud paisude mõju on suurem. Sellest hoolimata on kopratammidel Eesti ökosüsteemis oluline roll. Kobraste rajatud märgalad pakuvad elupaika veelindudele, kudemiskohti konnadele ja kaladele ning jahialasid pisikiskjatele. Kopratiikide veereservid kahandavad üleujutuste ja põua mõju, samuti puhastavad need vett, kuna tiikides settib sade ja vesi muutub hapnikurikkamaks, tammi lagunemise järel maha jääv muda aga väetab taimi.

Samas tammide ehitamise ja üleujutuste tekitamisega võivad koprad kõigest paari aastaga põhjustada metsa hävimise sadade hektarite ulatuses, sest enamus puuliike ei talu mulla püsivat liigniiskust või siis juurestiku lausa püsivat vee alla jäämist.

Suurt majanduslikku kahju tekitab kobraste elama asumine kuivenduskraavidesse. Lisaks sellega kaasnevale naabruse põllu- ja metsamaade veerežiimi halvenemisele rikub see ka kuivendussüsteemi (voolu aeglustamine soodustab kraavisetete kuhjumist ja umbekasvamist, kobraste tegevus ummistab truupe, kraavi langetatud puud ja sinna käikude uuristamisel tassitud pinnas vähendavad kraavi ristlõiget veelgi), mille taastamine on väga kulukas. Kobraste poolt teeäärsete kraavide või ojade kallastesse uuristatud käigud võivad muuta tee liiklusele läbimatuks.

Tunnusfoto: pexels.com

Viimsi Uudised

Jaga: