Mitmed olulised ja valla arengule pikaajalise mõjuga otsused on vastu võetud siis, kui enamikul valdavad meeli suveplaanid või jõuluootus.
Nii võib öelda ka volikogu poolt 15. juunil 2021 vastu võetud Viimsi valla mandriosa ranna- ja merealade üldplaneeringu teemaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise kohta. Otsuse tervikteksti saab lugeda siit.
1. juulil postitati Viimsi külavanematele teade, et selline planeering algatati ja soovi korral on ka neil võimalik esitada oma arvamus ja ettepanekud vallavalitsusele hiljemalt 31. augustiks 2021. Ma ei oma ülevaadet, kui paljude vallaelanikeni selline teade edasi jõudis, kuid otsuse enda juures ei leidnud kaasatavate hulgas isegi mitte Haabneeme alevikku, sest nendel ju esindusisik alevikuvanema näol seni puudub.
Volikogu otsus lubab muuhulgas, et teemaplaneering lahendab juurdepääsu ranna- ja merealadele ning seal liikumise, määrab lautrite ja väikesadamate asukohad koos vastava taristuga. Mitmetimõistetav on aga ranna ehituskeelu- ja piiranguvööndi piiride täpsustamine looduskaitseseaduses sätestatud korras ning ranna-alade üldiste maakasutus- ja ehitustingimuste täpsustamine. Seejuures viidatakse ülekaalukale avalikule huvile ning vajadusele luua tasakaalustatud ja võimalikult suure hulga ühiskonnaliikmete vajadusi ja huve arvestavad tingimused rannaalade kasutamiseks.
Tekib küsimus, kas Viimsi vallas ei olegi ehituskeelu- ja piiranguvööndid kooskõlas looduskaitseseaduses sätestatuga, et neid piire peab hakkama täpsustama?
Sellist ambitsiooni, et hakata teemaplaneeringuga looduskaitseseadust muutma, planeeringu koostajatel ilmselt ei ole ega saagi olla. Arvestades üldist suundumust, on vähetõenäoline ka piiranguvööndi laiendamine avalikes huvides.
Mereäärne asustus on Viimsi poolsaarele olnud iseloomulik juba aastasadu. Rannakülades paiknesidki elamud külatänaval reas ning merele ja üksteisele suhteliselt ligidal. Haritav ja karjatatav maa koos metsasiiludega jäi eluasemete taha merest eemale. Erinevus möödunuga seisneb selles, et küladevahelised piirid on nüüd mitmel pool hägustunud ja asustus levib mööda mereäärt peaaegu katkematuna. Seda eriti poolsaare lääneosas. Nii paistabki, et võimalikud muudatused rannalähedases asutusmustris saavad edaspidi tabada peamiselt idakalda külasid Rohuneemest Muugani. Uute mereäärsete tiheasustusalade jaoks on perspektiivi nii Rohuneemes, Leppneemes, Randveres kui Muugal. Kas see olekski ülekaalukas avalik huvi? Julgen kahelda, pigem näeb suurem oma viimsilasi rannaala kohana, kus saab vabalt liikuda ilma tundmata, et oled tunginud kellegi privaatsesse ruumi.
Teiselt poolt jääb ikkagi õhku küsimus, miks sellise planeeringuga tuldi välja just nüüd? Ei mäleta, et ükski praegu volikogus esindatud osapool oleks ranna- ja merealade planeeringut pidanud oma lõppeva valimisperioodi oluliseks teemaks. Kas ei vii üks niidiots jällegi kurikuulsa Rohuneeme muulisaagani, milles keskkonnaamet näeb ebaseaduslikku tegevust, aga vallavalitsusel napib tahtmist seisukohta võtta, et menetlusega edasi saaks minna. Üks teine mõjukas volikogu liige on aga detailplaneeringuga jätnud praegusesse ranna piiranguvööndisse n.-ö. halli ala, mida soodsate tuulte jätkudes saaks hõlpsasti elamukruntideks vormistada. Tasub olla tähelepanelik.
Andres Jaanus on Tammneeme külaseltsi juhatuse liige.
Tunnusfoto: Kallasraja katkestus Tammneeme ja Randvere külade piiril.
Viimsi Uudised
Jaga: