Olen oma ülevaateid alustanud ikka nii hea kui halva uudisega.
Seekord oli hea uudise leidmine raske, aga ehk saab „rahuldavaks“ (minu põlvkonna skaalal hindele „kolm“) hinnata olukorra Eestis ja Tallinnas – nakatumisnäitajad püsivad platool.
Halb uudis puudutab taas Maardut, kus nakatumisnäitaja on nädalaga kasvanud veel 637 nakatumise võrra ja ületanud 1600 tähise. See teeb tõsiselt murelikuks ja paneb küsima, kas meie naabreid maardulasi ikka on hoiatatud, millise pommi otsas nad toimetavad. Maardu on selge näide, kuidas olukord võib mõne päevaga kontrolli alt väljuda.
Maardu pole just eriti tugev tõmbekeskus, aga tõmbekeskuseks maardulaste jaoks on Tallinn. Hetkel ei ole veel näha korrelatsiooni Maardu ja Tallinna vahel – Tallinn on ka piisavalt suur. Aga teatav loogilise nihkega korrelatsioon on Maardul Viimsi ja Jõelähtmega, mis teeb ärevaks.
Eesti ja maailm
Eesti hoiab oma nakatumisnäitajaga (578, platool) jätkuvalt 7. kohta Montenegro (1130, tõusus), Portugali (1030, languses),Tsehhi (934, tõusus), San Marino (850 languses), Andorra (826, languses) ja Monaco (786, languses) ees.
Meie lähimad naabrid ja veel mõned sõbralikud riigid : Läti (562, platool), USA (516, languses), Ühendkuningriik (406, languses), Rootsi (391, languses), Leedu (313, languses), Ukraina (125, languses) Soome (94, platool), Norra (68, platool).
Oleme varmad tegema etteheiteid oma naabritele, paraku on aga palk meie endi silmis. Miks peaks Soome riik eestlasi vabalt maale laskma, kui meie nakatumistase on 6 korda kõrgem kui Soomes?
Hetkel jääb mulje, et Eestis loodetakse vaktsiinidele. Kuid praeguse tempo juures – ja ei ole just väga alust loota, et see oluliselt kasvada saaks – on meil 1. juuliks kaitstud umbes 125 000 inimest ehk siis iga kümnes Eesti elanik. Ja täna on kindlaks tehtud, et vaktsiin kaitseb vaktsineeritut, aga kas ka lähikontaktseid, selles pole veel täit selgust, pigem mitte.
Vaadakem tõele näkku – vaktsiin aitab hooldekodusid ja haiglaid, eesliinitöötajaid, aitab hoida riigi toimivana, aga ei peata veel niipea viiruse levikut. Levikut tõkestavad tõhusalt vaid piirangud. Seda näitab nende riikide valus kogemus, kes on juba „põrgust“ läbi käinud ja välja tulnud.
Eesti nakatumise taset meid ümbritsevas maailmas normaalseks ei peeta ja rakendatakse karme piiranguid. Piirangute leevendamise eelduseks on nakatumise langemine alla 100 või isegi alla 50.
Iga päev loen uudiseid, kuidas ettevõtjad on hädas. Hiljuti teatati: „Eestil jäi koroonakriisi tõttu välisturistidelt saamata miljard eurot“. Karm tõde, aga kui on ikkagi käimas maailmasõda koroonaga, siis on majanduslikud kaotused paratamatud. Vastasel korral võime kaotada kõigepealt mitu tuhat inimelu ja siis veel miljardid eurod lisaks.
Valitsust süüdistatakse välisturismi ja kõrtside väljasuretamises. Paraku seni kuni me ei saa viirust kontrolli alla, ei tule siia ka välisturiste. Mis omakorda tähendab, et ka hotellindus ja kõrtsindus ei saa jalgele. Ja ei oodata ka meid kuhugi– igas riigis on ju sama mure! Tõhusalt aitab viiruse levikut tõkestada reisimisest ja pidutsemisest loobumine.
Tekib küsimus, kas riik tuleks taas paariks kuuks lukku panna ja siis „restart“ teha? Et mitte sedasi vinduda nagu me juba novembri algusest teinud oleme. Ei meeldi see luku taga olemine ka mulle – kellele meeldiks – aga kui muidu viirusest jagu ei saa?
Viimsi Uudised
Jaga: