22. septembril esitasime Ivo Rulliga Viimsi vallavanemale Illar Lemettile arupärimise seoses Muuga tee kergliiklustee ehitamise lõpuleviimisega.
Kahjuks ei saanud me täiendavat infot sellele, mida teadsime juba aastal 2017, kui valmis kergliiklustee Randvere tee Muuga tee ringist kuni Lasketiiru teeni. Toona rajati kraav ja valmistati ette kergliiklustee trass Lasketiiru teest kuni Kordoni teeni, st. bussi nr. 38 lõpp-peatuseni.
Kuna küsimusele, mida vald on ette võtnud ja millal võime loota Muuga tee kergliiklustee ehituse lõpuleviimist, me vastust ei saanud, siis esitasin 16. oktoobril täiendava selgitustaotluse (vt. allpool).
„Kahjuks ei saanud me täiendavat infot sellele, mida teadsime juba aastal 2017, s.t. meie küsimusele, mida vald nende takistuste ületamiseks on ette võtnud ja millal võime loota Muuga tee kergliiklustee ehituse lõpuleviimist.
Teie vastuskirjast (1.10.2020 nr 7-1/5364-1) võib välja lugeda järgmised seisukohad (kursiivis).
- Muuga teel on ligi 1 m laiused peenrad, mida mööda on jalakäijal ja jalgratturil võimalik valgustatud nüüd sõiduteel liikuda.
Meeter teepeenart on tõepoolest maksimaalne: sõidutee ääremärgistusest kuni kraavi kalde alguseni. Tihtipeale vähemgi, seejuures kolmandik sellest meetrist ei ole ei asfalt ega liivakate, vaid konarlik ja kaldus rohumaa (vt foto).
Liiklemine seal lapsevankriga on ka täna kannatuste rada, mis talvel saab…eelmine talv korra seiklesin, teist korda ei riski. Talvel saab liikuda vaid sõiduteel (eraldatud katkendjoonega ~40 cm) ülejäänu on kas hang või liuväli.
- Muuga tee kergliiklustee lõplik väljaehitamine eeldab mitmeid planeerimis- ja maakorraldustoiminguid ning läbirääkimisi ja need sõltuvad erinevatest maaomanikest.
Jääb arusaamatuks, kuidas eraomanikud ja äriettevõte saavad olla takistuseks planeeringule ning kergliiklustee ehitusele. Sest katastrikaart näitab, et kogu planeeritav ala, mis hõlmab ka juba olemasoleva kergliiklustee, jääb ühe Eesti Vabariigile kuuluva kinnistu piiridesse (89001:010:2148, 50,7 ha, 100% transpordimaa, Randvere ja Muuga tee ringist kuni 38 liini lõpuni).
- Planeeringu elluviimine ei sõltu Viimsi vallast, kuna pikka aega olid ühe kinnistu puhul lahendamata omandisuhted.
Millist kinnistut need omandisuhted puudutavad? Kes on osapoolteks? Eraomanikud? Vald? Riik? Kuulsin sama väidet juba kolme aasta eest – kas vald on tõesti võimetu kokku leppima? Või sundvaldust seadma? Ma ei ole sellist võimetust eriti täheldanud, miks siis nüüd?
- Enne raudteed asub veel kolmas, väiksem elamumaa kinnistu, kus hoone on teele väga lähedal ning hoone ja sõidutee vahelt ei ole võimalik kergteega läbi minna. Lõigul Kordoni teest kuni raudtee ülesõiduni on vajalik laiendada riigimaanteed, et tagada nähtavused ja liiklusohutus kahasuunalise lahendusega ja see on ka peamine põhjus, miks sellel lõigul ei saa kergteed sõidutee äärde rajada. Nimetatud teelõigu rajamiseks on vaja muuta trajektoori ja see eeldab eraldi läbirääkimisi ning projektlahendust.
Kas saan õigesti aru, et Kordoni teest kuni raudteeni seisab asi vaid Maanteeameti taga või on seal ka vallal oma roll? Igatahes kui saaks kergliiklustee Kordoni teenigi, oleks see Randvere ja Metsakasti inimestele suur kergendus.
Kas kergliiklustee ei saaks raudteeni jätkuda vasakul teepoolel? Kelle valduses on kinnistud tee vasakul poolel: 89001:010:3742, 850 m2 – elamumaa ja 89001:010:1901, 813 m2 – transpordimaa? Kas nendele maadele ei saa planeerida kergliiklusteed?
Küsimusele koostöö kohta andis vastuse elu ise – teiselpool raudteed, Maardu linna territooriumil, läks tee-ehitus eelmisest esmaspäevast juba käima.
Värske Reformierakonna liige vallavanem Illar Lemetti selgitas oma vastuses (21.10.2020 nr 14-9/6191-1) põhjalikult probleeme 250 meetrisel lõigul Kordoni teest raudteeni. Aga ei öelnud sõnagi 700 m kohta Lasketiiru teest Kordoni teeni, kus on kergliiklustee trass juba ettegi valmistatud – võsast puhastatud ja planeeritud, kraaviga sõiduteest eraldatud, valgustus paigas. Ehk siis „koerasaba“ vaid jäänud veel!
Või on Viimsi „võimekas“ vallavalitsus VVV (Võimalik Vaid Viimsis) võimekas vaid vastuste vältimisel?
Olgu, vastused või mittevastused – ootan seekord VVV-lt TEGUSID, mitte õigustusi.
Ja kui suure osa detailplaneeringute ja kaevamiste algatamisel on õigustuseks nn. “avalik huvi“, siis antud juhul on tõepoolest tegemist AVALIKU HUVIGA, s.t. VALLAKODANIKE ELU JA TERVISE SÄÄSTMISEGA.
Ants Erm on Kogukondade Viimsi esindaja vallavolikogus.
Viimsi Uudised
Jaga: