Tehnovõrkude insener Jaak Sepp (Kogukondade Viimsi) kommenteerib Viimsi põhjaveevarusid ähvardavata maakonnaplaneeringut.
Tänu hea sõbra ning mõttekaaslase tegutsemisele avastasime üllatusega, et juba 2016. aastal on kehtestatud Harju maakonna planeering, mis kujutab ohtu Viimsi poolsaare all olevatele põhjaveevarudele.
Seda planeeringut on hilisematel aastatel täiendatud, aga mitte kohalike elanikega arutatud. Antud juhtumit võib nimetada ka passiivseks salastamiseks, sest ilma suuniste või viideteta on tavainimesele ülimalt keeruline leida erinevaid dokumente. Mis tegelikult võivad kogu tema senise elu pea peale pöörata. Seepärast ongi maakondlikel planeeringutel vajalik omavalitsuse kooskõlastused. Viimased jälle eeldavad avalikku arutelu ja kogukonnalt arvamuse küsimist. Vaatluse alla oleva 2016. aastal kehtestatud planeeringu puhul Viimsi vallavalitsus seda kindlasti teinud ei ole.
Sestap ütleme nüüd Kogukondade Viimsi poolt selgelt ja kõvasti välja, et antud planeering sisaldab muuhulgas Viimsi poolsaart poolitavat Tallinn – Hesingi tunnelit. Kavandatud tunneli rajamisel muutuksid oluliselt nii poolsaare elukeskkond kui ökosüsteem.
Kuvatõmmis planeeringust: tunneli markeeriv punktiir poolitab Viimsi poolsaare
Sellise tunneli ehitus on märkimisväärse keskkonnamõjuga. Kuna läbi lõigataks põhjavee loomulik tsirkulatsioon, hakkaksid metsad kuivama. Ehitamisel tekkiv tekkiv vibratsioon ning teenindusalade rajatiste püstitamine hakkab mõjutama paljude Viimsi külade igapäevaelu. Kõiki neid küsimusi ja stsenaariume peaks iga viimsilane vähemalt üldjoontes teadma. Et saaks esitada otsustajatele oma kodu puudutavaid küsimusi.
Jutuks oleva planeering annab ühtlasi selgituse, miks on Viimsis üles kerkinud mineraalsete maavarade (liiv, kruus) kaevanduse rajamiseks vajalike uuringute taotlus. Loomulikult on tunneli kui massiivse objekti rajamiseks vajalikud täite- ja siduvained ning kohapealse kaevandamisega oleks logistika ning materjalivajadus lahendatud.
Kurbnaljaks selle loo juures on, et juhtiv vallaametnik korraldab rahva hulgas petitsiooni kaevandamiseks vajalike uuringute vastu. Teades samal ajal tegelikke põhjusi nende läbiviimiseks. Meenub lugu kodanikust, kes ise maja põlema pistis, päästeametisse helistas ning nende kohalejõudes juba vapralt tulega võitles. Kui hiljem aru päriti, miks sa niimoodi tegid, oli vastus jahmatav – tahtis medalit saada. See ametnik tahab aga valijatelt hääli saada, et tänane vallavõim võiks oma hämaraid toimetamisi jätkata.
Viimsilaste jaoks eluliselt tähtis on ka suur oht põhjavee kadumiseks tunneli rajamisel. Tekkivale veepuudusele oleks ainus lahendus Tallinna suunalt minimaalselt DN 400 paralleeltorustiku (kaks toru kõrvuti) ning rõhutõstejaamaga rajamine. Tallinnat toitev veehaare (Ülemiste ning Raku ja Männiku karjäärid) peaksid sellise nõudluse välja kannatama küll. Vee kvaliteedis muutusi poleks, sest veepuhastusprotsessid Viimsis ja Tallinnas ei erine.
Küsimus on aga rajatava magistraali ning jaama hinnas. Taolise investeeringu maksumus võiks tänastes hindades olla ligi 5 miljonit eurot. Investeeringud kajastuvad alati vee hinnas. Kui palju vesi Viimsi tarbijale veelgi kallimaks läheb, on väga raske prognoosida. Aga hinnatõus oleks paratamatu.
Kuidas edasi?
Antud planeeringu elluviimine tähendab rohelist tuld kogu Viimsi poolsaare linnastumisele, kõrghoonete rajamisele ning sellega kaasnevale rohealade ning metsade kadumisele.
Suurulukid tuleb tuleb maakeeli öeldes maha tappa, sest poolsaarelt enam tänu arendustele välja ei pääse ja nende elupaigad hävitatakse. Veelindude ränne läbi poolsaare ja sellega ümbritsevate lahtede lõppeb. Faunat jäävad esindama põhiliselt lemmikloomad ning lusitaania teod.
Antud planeeringu osas tuleb igal juhul algatada avalik arutelu. Mille käigus räägitakse ausalt läbi kõik võimalikud variandid. Nõnda saab kogukond anda otsustajatele vajalikud suunised.
Vist on palju loota, et lahkuv vallavalitsus oleks valmis andma viimsilastele asja kohta sisukaid kommentaare ning tegema konstruktiivseid ettepanekuid. Seega tuleb viimsilastel toetada oktoobrivalimistel neid, kes tahavad teemaga tõsiselt ja kogukonda kaasavalt tegelema hakata.
Loe samalt teemal:
„Tallinna-Helsingi tunnel võib muuta viimsilaste vee joogikõlbmatuks | Loodus | ERR“
„Tunnelisuu Viimsis – Talsinki (arhliit.ee)“
Viimsi Uudised
Jaga: