Viimsi vallavanem eksitab avalikkust rääkides, et veepuudus ülerahvastatusest tingituna oleks kerkinud juskui viimastel aastatel.
Ning et kahe viimase aasta jooksul on vallavalitsuse poolt tehtud pingutusi piiramaks arendusi ja vallaelanike kasvu.
Kõik see oli teada juba aastaid tagasi ja selleks astuti ka samme, et veekriisi vältida. Eeldused ja kokkulepped valla tasakaalukaks arenduseks loodi, kuid neid ei ole järgitud.
Juba 2005. aasta seisuga oli valla jaoks teada probleemi olemus. Ülimalt oluline oli pidurdada läbi TP (teemaplaneeringu) menetlemise ja kehtestamise Viimsi valla rahvaarvu juurdekasvu (vt Viimsi vallavolikogu 08.03.2005 a määrus nr 12).
TP koostamise aluseks oli 15. aprillil 2003. aastal vastu võetud Viimsi vallavolikogu otsus nr 45, millega algatati üldplaneeringu teemaplaneering “Viimsi valla üldiste ehitustingimuste määramine. Elamuehituse põhimõtted”. Üldplaneeringut täpsustava teemaplaneeringu koostamise eesmärk oli TP seletuskirja järgi “elamuehitusreeglite ajakohastamine Viimsi vallas“.
TP tekst jätkub: “Üldplaneeringute tekstiliste osade täiendamise vajadus tulenes elamupiirkondade laiaulatuslikust ehitamisest Viimsi valda. Teemaplaneering viidi läbi, et tagada Viimsi valla elanike elukvaliteedi püsimine.”
TP vajadus tulenes otseselt Viimsi valla hädavajadusest ohjeldada rahvaarvu juurdekasvu ja seda ennekõike Viimsi poolsaare mandriosas. TP ptk 3 annab siin põhjaliku ülevaate asustuse suunamise põhjustest tuues muu hulgas välja: “Valla rahvaarv kahekordistub või suureneb veelgi enam, kui toimub hetkel kehtivate detailplaneeringute järgne elamute väljaehitamine“.
TP koostamise hetkel oli valla rahvastiku suuruseks 10 830 elanikku, Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu koostamise ajal 1999. aastal aga vaid 5622 elanikku (rahva arv oli 5 aastaga juba kahekordistunud). Valla rahvaarvu prognoos aastaks 2014 oli TP andmetel 20 700 elanikku ja aastaks 2030 aga suisa 30 000 elanikku.
See foon on ülioluline, et mõista TP-st kinnipidamise tähtsust Viimsi valla jätkusuutlikkusele. Kõik see oli väga hästi juba 2005. aastal teada nii Viimsi vallavalitsusele kui ka Viimsi vallavolikogule. Seda kinnitab fakt, et TP menetlemise ajaks oli Viimsi vallavolikogu oma 8.märtsi 2005. aasta määrusega nr 12 peatanud Viimsis üldplaneeringuid muutvate detailplaneeringute menetlemise.
„Toimetulek kasvava linnastumisega eeldab tähelepanu ja investeeringute suurendamist looduskeskkonna säilitamiseks ning võimalike keskkonnariskide maandamiseks. Tuleb tagada Viimsi valla tasakaalustatud areng, mis on vastavuses elanike vajadustega.“ (Viimsi vallavolikogu 08.03.2005 a määrusega nr 12).
Jääb vaid küsida, mida on vallavõimud nende aastate jooksul teinud, et sellest määrusest juhinduda? Miks pole tagatud toonastest kokkulepetest kinnipidamine, säilitamaks keskkonda, tagamaks tasakaalustatud areng ja ohjeldada liigset arendamist ?
Eeldused tasakaalustatud arenguks on vastuvõetud otsuste (TP ,üldplaneering jne) põhjal olemas, kuid neid tuleb ka järgida!
Tunnuspilt: kuvatõmms AS Viimsi Vesi veebist.
Loe samal teemal:
„JUHTKIRI: Viimsi city’ks arendamine jätkub täie hooga”
„Vallavanem ei vastanud veekriisi puudutavatele küsimustele”
Kui lugu meeldis, siis palun toeta sõltumatut kogukonnaportaali ning ANNETA.
Viimsi Uudised
Jaga: