Riigikogu 2023. aasta valimistulemused pole veel ametlikult kinnitatud, seega on esialgu korrektne rääkida vaid hääletustulemustest. Pole saladus, et küsimus on vaidlustatud e-hääletuses, mille usaldusväärsuses ja turvalisuses on kaheldud ka varasemalt.
Küllap jälgisid paljud lugejaid valimisõhtut ja elasid üle jahmatava hetke, kui korraga muutis pea terve Eesti valimiskaart värvi. Kui jätta välja need, kes sellest võidujoovastusse langesid, tekkis paratamatult küsimus – mis toimus? Seda ongi raske seletada ning jääb vaid üle panna lootus Riigikohtule, kus kõik protestid ja kaebused loodetavasti sisulise lahendi leiavad.
Viimsilased on Eesti keskmist valimisaktiivsust järjekindlalt ületanud. Kolmel viimasel riigikogu valimisel on hääletanute osakaal kõigist valimisõiguslikest kodanikest püsinud 75% lähedal. Koos rahvaarvu kasvuga on suurenenud ka Eesti kodanikest valijate hulk sammuga üle tuhande valimisperioodi ehk nelja aasta jooksul ja jõudnud lõppenud Riigikogu valimisteks 14777-ni. Kohalikel valimistel on see arv umbes 1500 võrra suurem, sest lisanduvad ka Eesti kodakondsuseta isikud. Kui võtta eelduseks, et umbes kolmveerand valijaist täidab oma kodanikukohust, siis sarnases proportsioonis peaks kasvama ka hääletanute arv. 2023. aasta valimistel suurenes valijanimekirjadesse kantute arv Viimsis 1260 ja hääletanute arv 1256 võrra. Võib ju paista, et kõik lisandunud valijad käisid in corpore hääletamas nagu ühel möödunud ajastul, aga nii see siiski pole. Kui samal ajal tõusis ka ametlik valimisaktiivsuse protsent, toimus kasv kindlasti ka nende arvelt, kes eelmise korra vahele jätsid. Nii-öelda ärganud valijaid pidi olema pisut üle 300, mis Viimsi mastaabis poleks midagi erakorralist.
Huvitav on hoopis see, et väga sarnast või veelgi suuremat aktiivsuse kasvu näitasid ka teised Harjumaa suuremad omavalitsused. Saue vallas suurenes valimisõiguslike arv 1864 ja hääletanute arv 2105 võrra, Rae vallas olid vastavad arvud 2095 ja 2117, Saku vallas 1007 ja 1075. Terves ringkonnas kosus valijate nimekiri koos välisriikides registreeritutega 17793 isiku võrra (13%), kõigi hääletanute arv 14864 (16%), aga e-hääletanute arv koguni 15263 võrra (33%). Miski siin ei klapi, aga just sellise tulemuse saab, kui uskuda valimiste ametlikke kanaleid, mida igaüks saab järele kontrollida: https://rk2019.valimised.ee/et/ ja https://rk2023.valimised.ee/et/. Viimsis on aga lood veelgi kummalisemad. Kui 2019. aastal oli paber- ja e-hääli kokku 9986 ning 2023. aastal 11242 (kasv 1256), siis e-hääli vastavalt 5770 ja 7464 (kasv 1694). Seega lisandusid vaid e-hääletajad ja lisaks veel üpris suure varuga? Kes selgitaks?
Peamised muutused valijate eelistustes Viimsis võrreldes 2019. aastaga
Aga vaatame nüüd, mis muutus Viimsis erakondade lõikes 2019. ja 2023. aasta valimiste võrdluses. Reformierakond (Ref) kasvatas oma häältesaaki 717 võrra (4539 vs. 5256) ja palju ei jäänud puudu absoluutsest enamusest (46,9%). Samas protsendipunktides polegi kasv väga suur (1,3%), hoopis muljetavaldavama tõusu tegi Eesti 200 (E200; 5,5%-lt 14,6%-ni). Häälte koguarv kasvas E200-l 2019. aastaga võrreldes 1090 võrra (543 vs. 1633). Varem on äramärkimist leidnud ka EÜVP-le antud häälte enam kui kümnekordne kasv (12-lt 127-le), kuid need moodustasid Viimsis vaid 1,1% antud häälte koguarvust. Puhtalt lehelt alustanud Parempoolsed (PP) võtsid Viimsis 311 häält (2,8%) ega sekku üleriigiliselt samuti mandaatide jagamisse. Kõik teised erakonnad pidid taanduma, kusjuures protsentuaalne häältekadu oli EKRE-l, Keskerakonnal (Kesk) ja SDE-l Viimsis üsna sarnane, vastavalt 13, 14 ja 11%. Isamaa 21% on kindlasti mõjutatud osa häälte üleminekust PP-le. Kuna Ref ja E200 riisusid koore, jäi EKRE-le ja Kesk-ile kummalegi 9,9% häältest, Isamaale 7,0 ja SDE-le 6,6%, seega kõigile alla üleriigilist keskmist.
Riigikogu valimised on kohalikest valimistest hoopis enam maailmavaatelised, kuid siingi läheb valija sageli kindla peale ja annab oma hääle ringkonna esinumbrile, kes talle oma vaadetelt enim sobib või lihtsalt sümpaatne ja usaldusväärne paistab. Eesti konkurentsitult suurimat häältekogujat Kaja Kallast sai valida ka Viimsis. Kui 2019. aastal võttis Kaja Kallas siinkandis 26% kõikidest häältest (2606), siis neli aastat hiljem juba 37% (4149), millest omakorda 77% olid e-hääled. Veelgi tähelepanuväärsem on, et kui terves ringkonnas suurenes Kaja Kallasele antud e-häälte arv võrreldes 2019. aastaga 79% (12843 ja 23043), siis Viimsi vallakodanikud käisid selles hämmastava täpsusega ühte jalga – kasv 78% (1806 ja 3211).
Mis muutus võrreldes 2021. aasta kohalike valimistega?
Üldiselt ei anna ühe või teise Viimsiga seotud kandidaadi võrdlus viimaste kohalike valimistega mingit olulist indikatsiooni isikliku edu või põrumise kohta, sest ebaproportsionaalselt palju hääli lähebki ringkonna esinumbrile ja kõigile teistele jääb sellevõrra vähem. Mis aga puutub E200-sse, siis siin on olukord erinev. Kui ringkonna esinumbrina sai erakonna esimees Lauri Hussar Harju- ja Raplamaalt kokku küll suurima häältesaagi (3343), siis Viimsi valijate panus sellesse oli vaid kuuendik ehk 557 häält. Meenutame, et 2021. aasta KOV valimistel kogus Lauri Hussar ülevallamehena 660 häält. Häältemagnetina nimekirjas olnud Raul-Stig Rästa leidis 2021. aastal 231 viimsilase poolehoiu, nüüd kahanes see arv 153-le. Vaid Atso Matsalu tegi enam-vähem „oma“ ära (127 ja 113).
Võib küll öelda, et E200 kohalikud poliitikud elasid vaatamata üleriigilisele edule üle kerge põrutuse.
Sarnaselt 2019. aastaga olid Henn Põlluaas ja Siim Pohlak (EKRE) suurimad häältetoojad ka Viimsis, sama kehtib Jüri Ratase (Kesk) ja Marina Kaljuranna (SDE) kohta. Vaid Isamaal vahetus liider, kui seekord kandideerimast loobunud Jüri Luige positsiooni võttis üle Urmas Reinsalu.
Riigikogu valimised toovad muuhulgas hästi välja ka iga kandidaadi haarde ja üleriigiline tuntus on siin üheks olulisemaks edu pandiks. Lauri Hussarist ja Raul-Stig Rästast oli juba juttu. Samasse kategooriasse, kus valdav enamus häältest tuleb väljastpoolt koduvalda, saab paigutada veel Marko Mihkelsoni, aga ka üksikkandidaadina üles astunud Vladas Radvilavičiuse, kes tegi korraliku tulemuse (816 häält), ent viimsilasi väga ei kõnetanud (59 häält). Suurt potentsiaali omab seekord sotside ridades kandideerinud Tiit Maran (vastavalt 709 ja 87 häält). Vallast väljaulatuva tuntusega on kindlasti ka need kandidaadid, kes suutsid mujalt koguda ligikaudu 2/3 häältest – Kristel Menning, Aivar Sõerd, Atso Matsalu, Mari-Ann Kelam, Ilja Ban ja Pille Petersoo. Teiselt poolt võib nimetada ka paari poliitikut, kellel ses suhtes veel kõvasti arenguruumi – Jan Trei ja Annika Vaikla, kes said viimsilastelt umbes 80% kõigist häältest.
Andres Jaanus on Viimsi volikogu keskkonna- ja heakorrakomisjoni liige (Kogukondade Viimsi).
Tunnuspilt: Andres Jaanus 2021. aasta suvel talgutel Randvere kirikaias.
Loe samal teemal:
„KÕVA SÕNA: üksikkandidaat avaldab imestust refide e-häälte saagi üle“
„OOTAMATU: Ühendatud Vasakpartei sai viimsilastelt rohkem hääli kui rohelised“
„Vaata kui palju viimsilased valimistel hääli said“
Kui lugu meeldis, siis palun toeta sõltumatut kogukonnaportaali ning ANNETA.
Viimsi Uudised
Jaga: