Arenguseire Keskus: esile kerkib uuskogukondlik mõtteviis

Detsembris 2019 avalikustati uuringu „Väärtused kui inimvara ja nende seos ühiskonna arenguga“ tulemused.

Arenguseire Keskuse poolt Tartu Ülikooli teadlastelt tellitud uuringu üks tulemusi on tõdemus, et Eestis on kasvamas uuskogukondliku mõtteviisi väärtustavate inimeste hulk.

Uuringu koostajad jagavad Eesti inimesed väärtusmustrite järgi kuude erinevasse rühma:

  • edukas nautleja (2004 – 2016 keskmiselt 15 % ja 2016 keskmiselt 14% elanikkonnast);
  • loov uuskogukondlane (2004 – 2016 keskmiselt 20 % ja 2016 keskmiselt 25% elanikkonnast);
  • võrdsuse ja turvalisuse eelistaja (2004 – 2016 keskmiselt 19 % ja 2016 keskmiselt 20% elanikkonnast);
  • tunnustust ja hoolivust väärtustav (2004 – 2016 keskmiselt 20 % ja 2016 keskmiselt 15% elanikkonnast);
  • edasipüüdlik ilmajäetu (2004 – 2016 keskmiselt 12 % ja 2016 keskmiselt 11% elanikkonnast);
  • väärtusleige negativist (2004 – 2016 keskmiselt 13 % ja 2016 keskmiselt 15% elanikkonnast).

Uurijad iseloomustavad  loovat uuskogukondlast kui  inimest, kes ühendab hedonistlikku hetkenautimise oma lähiümbruse ja keskkonnast hoolimisega ning lähedaste inimsuhete väärtustamisega.

Antud inimeste puhul on uuenduslikkus ja loovus ühendatud tavade ning traditsioonide hindamisega. Samas aga on sellele rühmale võõras reeglite austamine ja kuulekus. Sellist rühma iseloomustab avatus ja usalduslikkus, sallivus erinevate inimeste ja kultuuride suhtes, olgu suhtumises rändesse või seksuaalvähemuste õigustesse.

Üllataval kombel on see rühm ühiskonna suhtes vähekriitiline. Võib arvata, et selle ebakriitilisuse taga on vähene huvitatus ühiskonna toimimisest, sest ka poliitikat ei peeta endale oluliseks. Samas kui veendumus enda võimekuses poliitikas osaleda on valimi kõrgeim.

2018. aastal oli uuskogukondliku mõtteviisiga juba 26% Eesti elanikkonnast. Seega on tegemist kõige kiiremini kasvava väärtusrühmaga.

Uuskogukondlikus väärtusrühmas on alla 30-aastaseid noori 35%. Kõrgharidusega inimesi on 47%. Naiste osakaal on 59%.

Uuringu „Väärtused kui inimvara ja nende seos ühiskonna arenguga“  autorid on Mare Ainsaar, Kairi Kasearu, Marju Lauristin, Anu Realo, Ave Roots, Andu Rämmer ja Tarmo Strenze ning selle  täistekstiga on võimalik tutvuda SIIN.

Viimsi Uudised

Jaga: