Helen Doron English Viimsi Huvikoolis keskendutakse dialoogile ja lauludele

Intervjuus Helen Doron English Viimsi Huvikooli õpetaja Annu Miriam Laurimaaga avatakse keeleõppekooli eripära.

 

Annu Miriam, mis on sinu jaoks õpetajaametis kõige raskem?

Kõige raskem (naeratab) on ettevalmistus. Näeme palju vaeva, et valmistada kursuste jaoks materjale ette. Ütleksin isegi, et mida rohkem aega ja vaeva ettevalmistusse panustada, seda mugavam ja lihtsam on tund nii mulle kui ka õpilastele. Valmistame ette ka palju materjale ja käsiraamatuid tuleviku tarbeks.

Kas see on ka õpetaja töö?

 Helen Doronis on jah nii. See on ka mõistlik – kui valmistad kõik ise ette, paned kaustadesse ja riiulitesse, on tunni ajal lihtsam leida materjali vajaliku tegevuse jaoks. Ja neid tegevusi on meil igas tunnis kümneid.

 Mis sulle lastega töötamise juures kõige rohkem meeldib?

 Mulle meeldib lapsi meeldivalt üllatada ning nendega suhelda. Laste entusiasm, nende naeratused, nende hämmastavad tulemused…

Kas kõik õpilased saavutavad hämmastavalt häid tulemusi?

 Muidugi mitte kõik korraga. Igaüks õpib inglise keelt omas tempos. Võib isegi juhtuda, et mõni laps on kuude kaupa vait ja siis äkki, justkui tamm murdub. Hakkab isegi rääkima aktiivsemalt ja paremini kui tema “edukad” klassikaaslased!

Kas inglise keel on sinu emakeel?

Jah, ma kasvasin üles Iirimaal. Olen eesti keelt kuulnud lapsest saati, kuid hakkasin seda korralikult rääkima alles teismelisena.

Kas kasutad eesti keelt, et selgitada lastele reegleid nende emakeeles?

Ei, muidugi mitte. Helen Doroni metoodika sisuks on, et keele omandamine peaks kulgema samamoodi nagu emakeele omandamine – spontaanselt ja vabalt. Ilma pideva üleminekuta ühelt keelelt teisele, mis on tänaseks tõestatud, ainult takistab uue keele omandamise protsessi.

Aga mida sa teed, et teie juurde tulevad lapsed, kes ei ole oma emakeelt piisavalt omandanud?

 Õpetan neile inglise keelt nagu kõik teisedki. Äkki ma ei saanud küsimusest aru?

Noh, mõned vanemad usuvad, et kõigepealt tuleks oma emakeel korralikult omandada…

Hm…see on uskumus möödunud ajastust. Viimsis ei näe tihti selliseid uskumusi omavaid inimesi. Nad ei tule meie kooli, ausalt öeldes. Elu sunnib õppima mitu keelt korraga. Ja lapsed, uskuge mind, on selles edukamad kui täiskasvanud. Kuni 6 – 7-aastaseks saamiseni ehk kuni nad lõpetavad keele “suust” võtmise, on nende aju teritatud nii, et nad on valmis valdama piiramatut arvu keeli. Ilma, et nende omaksvõtmise kvaliteet kannataks! Ja seda teab tänapäeval valdav enamik lapsevanemaid.

 

Sa pead ju ise palju erinevaid kursusi õpetama?

Mitte liiga palju, õpetan sel aastal viit kursust ning enamasti nädalavahetustel. Mu kvalifikatsioon lubab õpetada rohkem kursusi, aga… (naeratab) kõiki ei saa katta.

Kas koolile on raske õpilasi leida?

Mõnes rühmas ei ole vabu kohti. Aga enamikus neist on kohti piisavalt. Püüame anda maksimaalse arvu kursuste astmeid, mille erinevus on sõna otseses mõttes pool astet, et iga õpilane tunneks end mugavalt.  Kahju, et meie koolist kõik Viimsis veel ei tea veel, sest paljud võiksid meie kursustest tõesti kasu saada.

Kas tavaliselt tulevad õppima inimesed, kellel on raskusi keelega?

Teismelistel tavaliselt jah, kahjuks. Õnneks väiksed lapsed tulevad õigel ajal – kui veel ei ole negatiivseid kogemusi, vaid ainult terve uudishimu ja soov õppida.

Ja mis saab neist teismelistest? Kas õnnestub neid kiiresti “rääkima” saada?

See sõltub. Igal juhul on koolis mitu õpilast, kes võtavad tunde mitte sellepärast, et neil on tavakoolis inglise keelega probleeme, vaid sellepärast, et neile meeldib oma keelt parandada. Seda tahaksin tulevikuski näha – et nad ei tuleksid “sunniviisiliselt”, vaid paranemise ja arengu pärast. Meie kursuste abil saab soovi korral oma keelt parandada kuni C2-tasemeni. Aga kui teil on vaja “rääkima saada”, siis soovitaksin laagriformaati. Korraldasime suvel noortelaagreid Naissaarel ja oleme veendunud, et selline inglise keelde süvenemine annab suurepäraseid tulemusi lühikese aja jooksul.

Kas sa ei pea naiivseks uskuda, et teismelised on nii motiveeritud, et nad registreerivad end kooli, et oma keeleoskust veelgi parandada?

Võib-olla. Aga see on meie kolleegide kogemus Helen Doron koolis Tallinnas. Nad kinnitavad, et kõik nende koolide vanemad teismelised on eranditult palju motiveeritumad kui nende vanemad. Vanemad võivad üsna ekslikult arvata, kui hästi nende laps keelt valdab. Meie kursustel käiv õpilane saab täpselt aru, kus ta on veel puudulik ja kus peab end parandama.

 

Kas sa saad oma õpilastele sõbraks ja mentoriks?

Teatud määral jah. Püüan luua pikaajalisi suhteid. See ei ole lihtne, kuid see on ainus viis, kuidas võita õpilaste usaldust. Ja ilma selleta on koolitusest vähe kasu.

Kas sageli juhtub, et kursus ei toimi ja õpilane lahkub koolist?

Seda juhtub, kuid väga harva, vaid paar korda minu  English Viimsi huvikoolis töötamise ajal. Lapsi lahkub meilt muudel põhjustel nagu seatud eesmärgi saavutamine. Näiteks Viimsist pärit võimleja Emilia Zolotarev sooritas B2-kategooria Cambridge’i eksami, olles meil õppinud aasta aega ja ilma lisatundideta juhendaja juures. Ja tema vend Joann õppis sama aasta jooksul kursuse “Fun with Flupe” ja järgmisel aastal … läks inglise keeles eelkooliharidust saama! Õpilaste lahkumisest on kahju , aga kui nii läheb, siis on hea teada, et kool aitas neil jõuda olulisele eluetapile või ületada mõne suure väljakutse.

Kui kaua oled õpetanud?

Septembris alustasime kolmandat kooliaastat.

Seega on Helen Doron English kool alles kaks aastat vana?

Viimsis jah. Täpsemalt öeldes oli see siin varem olemas, aga suleti paar aastat tagasi. Mõne meie õpilase vennad ja õed jõudsid veel vanas Helen Doron English huvikoolis õppida. Ja nad tulid meie juurde, sest nad jälgisid oma vanemate õdede-vendade tulemusi. Üldiselt on Helen Doron meetod umbes nelikümmend aastat vana. Eestis ilmus esimene Helen Doron English huvikool 15 aastat tagasi. Aastate jooksul muidugi areneb ja täiustub metoodika, kuigi põhiprintsiibid on samad.

Millised need on?

Oluline on igapäevane dialoogide ja laulude taustakuulamine, mille käigus lapsed imavad grammatikat nagu käsnad, samaaegselt intonatsiooniga, laiendades alateadlikult oma sõnavara. Kui nad kohtuvad õpetajaga isiklikult, hakkavad nad seda teadlikult kasutama. Siin on oluline kiitus ja tulemuste julgustamine ning alates koolieast muutub võistlusaspekt mitmetes tegevustes tähtsamaks.

Mida sooviksite oma tulevaste Viimsi õpilaste vanematele?

Rahu muidugi ja rõõmu – nii õpilastele kui ka vanematele. Õpilastele rõõmu õppimisest, palju meeldivaid emotsioone ja huvitavaid avastusi. Ja vanematele (naeratab) rõõmu teadmisest, et nad on oma lapsed õigel ajal õigesse kohta toonud!

Helen Doron English Viimsi Huvikoolis (Nelgi tee, 1, lauluklassis) on vabad kohad järgmistes rühmades:

 “Fun with Flupe” (3 – 5 aastastele lastele) pühapäeviti kell 17.45 – 18.30

 “Jump with Joey” (6 – 9 aastastele lastele) pühapäeviti kell 18.45 – 19.45

 “Alphaboat” (6 – 8 aastastele lastele) pühapäeviti kell 13.30 – 14.45.

 “Paul Wards explores” (10 – 12 aastastele lastele) pühapäeviti kell 18.45 – 19.45

 “Paul Ward’s adventures” (11 – 13 aastastele lastele ja noortele) teisipäeviti kell 18.15 – 19.15

 “Teen Talent” (12 + aastastele lastele ja noortele) pühapäeviti kell 16.30 – 17.30

 Helistage registreerimiseks: +372 5629 3240

 Viimsi Uudised

 

Jaga: