Eilsel Viimsi volikogu istungil kinnitati häältega 12 poolt, 7 vastu ja 1 erapooletu eelnõu, millega algatatakse detailplaneering nn killuplast muutmiseks eramumaaks.
Viimsi vallavalitsuse omanduses oleva Viimsi Halduse eesmärgiks on müüa Viimsi valla üks eksklusiivsemaid mereäärseid kinnistuid 7 krundina eraomandusse.
Eelnevalt ei saanud vastava eelnõu toetust keskkonna- ja heakorrakomisjonilt.
Eelnõu toetuseks on killuplatsi arendusega tegeleva Viimsi Halduse juhatuse liige Margus Talsi ütles keskkonnakomisjoni istungil, et antud piirkond soovitakse realiseerida kruntidega, sest tänasel vallavalitsusel paremat ideed pole.
Volikogus eelnõu tutvustanud abivallavanem Margus Kruusmägi ütles, et pärast detailplaneeringu lõpetamist on vallal soov panna saadud eramukrundid müüki oksjonil alghinnaga 300 tuhat eurot tükk.
Volikogu istungil tegi killuplatsi kohta pikema ülevaatliku sõnavõtu volikogu liige Madis Saretok. Järgevalt tsiteerime tema sõnavõttu:
„Aastal 1993 anti nn killuplats Mart Laari valitsuse poolt Viimsi valla omandisse koos paljude teiste maaüksustega. Teatavasti tekib munitsipaalne maaomand konkreetse maaüksuse registreerimisega Maakatastris. Nimetatud maaüksusel asusid jäänukid kunagise Kirovi kalurikolhoosile kuulunud, kuid kasutusest ammu väljalangenud raudtee estakaadist. Põllumajandusreformi käigus olid need jäänukid läinud üle AS-ile Esmar, kes soovis varemete aluse maa koos 2,7 ha teenindusmaaga ostueesõigusega erastada.
AS-iga Esmar oli Viimsi vallal „kana kitkuda“ paljus: kool, lasteaed „Piilupesa“ jne jne. AS Esmar tegi endast kõik, et takistada Viimsi vallal Vabariigi Valitsuse otsuse täitmist ehk protestis killuplatsi registreerimist maakatastris. Asi käis ka kohtus, millest Viimsi vald võitjana väljus.
Ehitusgeoloogiast
Kõrge küngas nn Killuplatsil on inimtekkeline. Asi sai alguse kui vene sõjavägi, valmistudes uueks sõjaks, rajas Miiduranna küla alla sinisavi kihti ca 40m sügavusele kolm tunnelit kus hakkas hoiustama kütust ilmselt allveelaevade tarvis. Nendest tunnelitest väljakaevatud savi kuhjati killuplatsile. Kui sinisavi on oma looduslikus olekus stabiilne, siis väljakaevatuna on selle struktuur lõhutud ja edasine käitumine suht äraarvamatu. Järgnevatel aastakümnetel ladustati killuplatsile sealsamas kõrval tegutsenud saekaatri jäätmeid – saepuru ja muud taolist. Seda aeg-ajalt süüdati ja see põles seal järjepidevalt. Sinna viidi ka ehitusjäätmeid ja ehitustelt liigset täitematerjali jne. 1990-ndatel killuplats tasandati, et ladustada seal palke, mis Miiduranna sadama kaudu välja veeti.
Seega on tegemist ülimalt maalihke ohtliku künkaga, mis nõuab tõsist uuringut enne igasugust ehitustegevust.
Kokkuvõtteks
Oma asendilt on killuplatsi näol tegemist valla kõige väärtuslikuma võimaliku ehituskrundiga. Seda ümbritseb pea kolmest küljest meri see on nähtav nii merelt kui maalt. Läbi aegade on omavalitsus otsinud sellele väärilisi visioone ja lahendusi. Sinna on planeeritud nii ülikooli, konsterdimaja kui spaad. Tõsi on, et head elujõulist lahendust ei ole tänaseni leitud, kuid see ei tähenda seda, et seda pole olemas! Teadaolevalt pole ükski visioon näinud sinna ette elamukrunte. Istuva vallavalitsuse lähenemine on üheselt solvav kõigi eelpool olnud volikogu koosseisude kui ka vallavalitsuste järjepidevale töödele ja tegemistele.
Ettepanekud:
- Mitte algatada killuplatsil detailplaneeringut vallavalitsuse poolt esitatud kujul.
- Korraldada avalik ideekonkurss Killuplatsile väärika avaliku funktsiooni Konkursil võiksid osaleda kõik soovijad ja asjast huvitatud: nii tavalised vallakodanikud kui ka arhitektuuribürood, poliitikud ja muidu visionäärid. Ja isegi kui siis ei tule lõpplahendust ei tähenda see veel seda, et lõpplahendus tulemata jääks … igatähes pole see seitse eramukrunti!“
Killuplatsi eramukruntide jagamise vastu võtsid volikogu istungil sõna veel Ants Erm, Mari-Ann Kelam, Ivo Rull ja Hannes Võrno. Kõik nad avaldasid imestust, et Eesti üks jõukaim vald soovib ca 4 miljoni euro teenimiseks müüa ühe oma suurima tulevikupotentsiaaliga piirkonna.
Ka koalitsiooni kuuluv Taivo Luik avaldas ettevaatlikult arvamust, et antud piirkonnast võiks kujuneda avalik puhkeala.
Volikogu esimees Taavi Kotka tõi välja, et Miiduranna Külaselts ei soovi killuplatsil näha muud kui parki või eramuid. Tõsiasi on, et Taavi Kotka enda eramu jääb killuplatsi vahetusse lähedusse. Kas on ehk killuplatsile eramute planeerimise taga Kotka soov vältida sinna tema kodurahu rikkuvat ühiskondliku hoone ühes sellega kaasneva liikluse ja inimeste sagimisega?!?
Kui volikogu liige Ivo Rull küsis abivallavanem Margus Kruusmägilt, kes personaalselt on killuplatsi eramukruntideks jagamise idee autor või autorid, vastas viimane et selleks on Viimsi Haldus.
Toimunud hääletusel olid killuplatsi detailplaneeringu algatamise vastu Ants Erm, Oliver Liidemann, Mari-Ann Kelam, Ivo Rull, Madis Saretok, Oksana Šelenjova ja Hannes Võrno.
Poolt hääletasid Tanel Einaste, Raivo Kaare, Valdur Kahro, Siim Kallas, Taavi Kotka, Taivo Luik, Urve Palo, Priit Robas, Raimo Tann ja Jan Trei.
Erapooletuks jäi Riina Aasma.
Kusjuures nädal enne keskkonnakomisjonis toimunud istungil jäi Raivo Kaare esitatud eelnõu suhtes erapooletuks ning isamaalane Priit Robas oli antud algatust veel pool aastat tagasi volikogus häälekalt maha laitnud.
Loe samal teemal: Vallavalitsus otsustas realiseerida eksklusiivse piirkonna eramute ehituseks
Foto: Vaade killuplatsi ala merepoolsest osast Haabneeme rannale.
Viimsi Uudised
Jaga: