Viimsi volikogu 25. augusti istungi esimene päevakorrapunkt on umbusalduse avaldamine volikogu revisjonikomisjoni esimees Ants Ermile.
Umbusalduse esitajad on valitseva koalitsiooni liikmed Märt Vooglaid (Reformierakond), Valdur Kahro (Reformierakond), Urve Palo (valitud SDE nimekirjas, lahkus SDE-st 2018, hetkel parteitu Keskerakonna toetaja), Raimo Tann (valitud SDE nimekirjas, 3. juunil 2020 läks üle Keskerakonda), Jan Trei (Isamaa erakond) ja Priit Robas (parteitu, valitud Isamaa nimekirjas).
Hea poliitilise kultuuri juurde kuulub revisjonikomisjoni juhtimise usaldamine opositsiooni esindajale. Viimsi Uudiste toimetus palus valimisliidu Kogukondade Viimsi esindajana volikokku valitud Ants Ermilt intervjuud, et selgitada võimuliidu poolt planeeritava jõuvõtte tagamaid.
Ants, kuidas Sind üldse revisjonikomisjoni etteotsa valiti?
Eks Viimsi võimukoalitsioon soovis ka inimlikku nägu näidata ja nii Siim Kallas mulle omal ajal selle ettepaneku tegi. Kogukondade Viimsi partnerid opositsioonis (tol hetkel Isamaa ja Keskerakond) olid sellega nõus. Eks ma teadsin, mis mind ees ootab (koalitsioonil oli ju ka revisjonikomisjonis enamus), aga pole ma kunagi vaidlusi peljanud. Nii võtsingi selle koha vastu lootuses, et on võimalik rohkem informatsiooni saada ning vallavalitsuse tegevusel paremini silm peal hoida.
Kas õnnestus?
Nii ja naa. Kui lähtuda umbusalduseavaldusest, siis ilmselt midagi õnnestus – kuulekas ma igatahes pole olnud. Mis puutub informatsiooni, siis ühe esimese ülesande puhul, mille me endale võtsime (Haabneeme kooli juurdeehituse riigihanke kontroll), sain küll pea kõigi olemasolevate dokumentidega tutvuda ja üht teist ka leidsin. Samuti Viimsi Halduse esimese kontrolli puhul olid kõik nõukogu ja juhatuse protokollid ning hankedokumendid olemas. Edaspidi eriti ei meenu, et oleksime saanud rohkem infot, kui igale volikogu liikmele kättesaadav on.
Millise ettepaneku revisjonikomisjon vallavalitsusele seoses Haabneeme kooliga tegi?
Silma hakkas üks skeem, mis puudutas ehitusjärelevalve lepingute sõlmimist ühemehefirmaga ehk siis rahvakeeli OÜ-tamine. Samuti 2400 euro maksmine ilma lepinguta.
OÜ-tamine läks otsusesse. Aga osaühingule Vihmer alusetult makstud 2400 eurot otsusesse ei jõudnud – see hääletati maha.
Kuidas revisjonikomisjoni liikmed komisjoni töös osalesid?
Meie hulgast lahkunud komisjoni aseesimehe Jüri Kruusveega jõudsime koostada ainult 2018. aasta tööplaani ja kinnitada valla 2017. aasta eelarve. Muide sellega oli ka veel omaette kamm. Lugesin selle läbi ning mul tekkis mitmeid küsimusi ja ettepanekuid, aga komisjoni otsus oli lakooniline – kiita heaks.
Märt Vooglaid üritas juba 2018. aasta kevadel minust lahti saada. Õnneks Vooglaid edaspidi komisjoni töösse ei sekkunud, kuigi formaalselt on ta olnud kogu aeg komisjoni liige.
Raimo Tann täitis talle pandud ülesanded, aga sõna võttis vähe.
Põhiliselt tõstatasid probleeme lisaks mulle Raivo Kaare ja Madis Saretok.
Millised need probleemid olid?
Kõike ei jõua meenutada, aga kuulasime ära ülevaated kaitsealadest, üldplaneeringust, detailplaneeringutest. Discgolfi raja keskkonnamõju on mitu korda olnud päevakorras, samuti Prangli sadamakuur. Jah, enamasti ei tulnud mingeid hukkamõistvaid otsuseid, aga soovitusi vallavalitsusele tehti küll.
Mida arutasite Prangli sadamakuuri teemal?
Meil on tööplaanis olnud alati ka selline punkt: „Vaadata üle vallakodanikelt ametnike tegevuse kohta tulnud pretensioonid ja anda hinnang”. Nii, et igal vallakodanikul oli võimalus pöörduda oma murega ka revisjonikomisjoni poole. Tõsi, arusaadvatel põhjustel ei ole kodanikud just eriti altid revisjonikomisjoni poole pöörduma. Kuigi see on koht, kus revisjonikomisjon saaks probleemide lahendamisele tõsiselt kaasa aidata. Sadamakuuri näide otseselt seda kahjuks ei kinnita. Siiski, sadamakuuri puhul vaatasime üle kogu dokumentatsiooni, kuulasime ära kõik osalised sh vallametnikud – pilt sai selgeks. Otsust siiski ei tulnud – hääled eri variantide vahel jagunesid 2:2. Ega see otsuski VVV-d ei oleks peatanudki. Minu kogemus on, et kui VVV on otsustanud midagi teha, siis ta ka teeb – kodanik tema vastu ei saa ja opositsioon ei saa tänase koalitsiooni vastu.
”Arusaadvatel põhjustel ei ole kodanikud just eriti altid revisjonikomisjoni poole pöörduma”? Mis on need arusaadavad põhjused?
Kõik me oleme ju vallast mingil moel sõltuvad – VVV vastu protestimisel on tagajärjed. Saan kodanikest täiesti aru.
Sa ise ei karda?
Oma valijatele lubasin jääda iseendaks, kelle suu ei ole lukus ka eriarvamuse avaldamiseks. Lubasin selgitada välja iga otsuse puhul, kelle huvides see on, ning hääletada vaid selliste otsuste poolt, mis tehakse vallakodanike huvides.
Ei pelga ma midagi! Ei vajaVVV-lt ka midagi – oma elamisega olen rahul. Isegi poliitikast ei saa mind välja tõrjuda, sest ma ei kuulu ühtegi toiduaheasse. Olen vaba mees vabal maal!
Miks Sa siis oled vallavolikogus, kui Sul vallalt midagi vaja ei ole?
Hea küsimus. Ega muud põhjust polegi, kui võidelda ebaõigluse, s.t. VVV omavoli vastu. Ja seista nende inimeste eest, kelle kodu on olnud Viimsi poolsaarel ning kes on kunagi vaikse ja rohelise Viimsi valinud oma koduks. Mul pole seda närvi, et ebaõiglust vaikides pealt vaadata.
See ei ole ju revisjonikomisjoni ülesanne!
Mõned ehk arvavad tõepoolest nii. Aga mina arvan, et ülesanne, millega revisjonikomisjon on võimeline hakkama saama, ongi just õigluse jälgimine. Täisrevisjonide läbiviimine (mille puudumist mulle ette heidetakse) pole komisjonile jõukohane ei ajaliselt ega rahaliselt. Nojah raha ma ei ole ka küsinud – selleks peaks ikka tõsine põhjus, ilmne rikkumine olema, et tasulist ekspertiisi tellida. Ning volikogu peaks selle ülesande meile andma. Volikogu pole aga andnud meile ühtegi ülesannet – volikogu enamuse jaoks on Viimsi vallas kõik OK!
Milles umbusaldajad Sind süüdistavad? On need süüdistused õigustatud?
Ohh, see on pikk rida, eks igaüks võib Viimsi valla kodulehelt ise lugeda.
Üks tsitaat siiski: “Mitte ühtegi revisjonikomisjoni poolt tehtud tööplaanilist tegevust ei ole kirjeldatud KOKS-i kriteeriumite- säästlikkus, tõhusus, mõjusus- alusel. Samuti ei ole kehtiva põhimääruse kohaselt esitatud nõuetekohaselt vormistatud revisjoniakte, kus kajastuks kontrollitava olukorra kirjeldus, hinnanguid õigusaktide järgmise, vallavara kasutamise sihipärasuse, eelarve tulude laekumise tagamise ja eelarvevahendite sihipärase kasutamise või majandusliku otstarbekuse kohta.“
Selle ülesandega oleks isegi Riigikontrollil raske hakkama saada – sellis(t)e täisrevisjoni(de) tegemiseks puudus meil ressurss. Seejuures pole tööplaanis kirjas revisjoni – tööplaanis on kontrollimine!
Võtan omaks, et osa planeeritud kontrollidest on jäänud tegemata – ei ole lihtsalt olnud aega. Komisjoni esimees ei ole kapten laevas, vaid demokraatlikult valitud poliitilise kogu juhataja, kus otsuste tegemine ja nende formuleerimine võtab tihti rohkem aega kui dokumentidega tutvumine.
Ilmselt nähakse minu viga selleski, et kirjutasin liialt palju ülesandeid tööplaani valla juhtimise läbipaistvamaks muutmiseks. Tõenäoliselt nähakse tõsist ohtu, et võin Viimsi võimuliidu skeeme ja diilitamisi liigselt uurida ning avalikustada.
Revisjonikomisjon on kaks aastat saanud tegutseda ilma etteheideteta, miks just nüüd umbusaldus?
Ausalt öeldes olen ma umbusalduseks valmis juba 2018. aasta kevadest, kui „doktor“ Märt Vooglaid mulle psühhiaatrilise diagnoosi pani.
Volikogu ei ole koht, kus umbusalduseks peab millegagi hakkama saama – muutub jõudude tasakaal, jaotatakse kohad ümber, põhjuse umbusaldamiseks ikka leiab.
Paari põhjust siiski aiman. Kevadel üritasime viia Viimsi Halduses läbi põhjalikumat kontrolli. Viimsi Halduse juht Margus Talsi väitis siis meile, et Viimsi Haldus on eraõiguslik juriidiline isik, s.t. valla revisjonikomisjonil puudub õigus seda kontrollida. Pika vaidluse järel, ka vallasekretäri Helen Rivesega, õnnestus meil tõendada, et revisjonikomisjonil ikkagi on õigus kontrollida ettevõtet, mis osutab vallale teenuseid (aga mida muud 100% valla omanduses olev OÜ Viimsi Haldus veel teeb?). Lubati meil siis sirvida kaustu nõukogu ja juhatuse otsutega, aga mitte lepingutega, sh. töölepingutega. No mis revisjon? Mis sihipärasuse ja otstarbekuse hindamine? Mission impossible!
Teisalt, peale tuntud vaikijast käetõstja Kristjan Jõekalda järjekordset lahkumist naasis asendusliikmena volikogusse Märt Vooglaid. Ju tema selle avalduse algataski.
Mis edasi?
Edasi läheb lihtsamaks – ei pea nelja inimese aegu klapitama ja komisjoni otsuste eelnõusid ja protokolle vormistama, s.t. hulk tänamatut tööd jääb ära. Igal juhul tunnen kaasa oma järglasele, kui ta peaks seda positsiooni samuti missioonitundega võtma.
Ja lõpetuseks, intervjuu keskel hakkasid kasutama lühendit VVV. On sel mingi muu tähendus kui Viimsi vallavalitsus?
Jah, on küll. Kui kerkis üles sadamakuuri teema, mil nägin, kuidas abivallavanem Margus Kruusmägi ja teised vallaametnikud lihtsalt ülbelt suurt osa vallakodanikke ignoreerisid, tekkis mul tunne, et tegemist pole enam normaalse omavalitsusega. Siis hakkasingi kasutama akronüümi VVV. See tähendab, et Võimalik Vaid Viimsis. Aga sobib ka lühendiks Viimsi vallavalitsusele.
Loe samal teemal:
„Miks Märt Vooglaid ründab revisjonikomisjoni esimeest?“
Viimsi Uudised
Jaga: