Loe, mida soovitab ekspert ummikute vähendamiseks

Juba 2017. aasta maikuu alguses toimus Hendrikson & Co poolt teostatud Viimsi liikuvusuuringu avalik esitlus. Kuna Viimsi vallavalitsus pole selle uuringu põhisoovitusi tänaseni rakendama asunud, anname siinkohal uuringut juhtinud Marek Rannala tehtud soovitustest lühiülevaate.

Hendrikson & Co uuringu projektijuht Marek Rannala ütles esitlusel korduvalt, et Viimsisse trammiliikluse tegemine oleks ülikulukas ja väga ebaefektiivne. Sest Meriväljast Kadrioruni jääks trammiteest ühele poole meri ning teisele poole suhteliselt väikese rahvastikutihedusega piirkonnad.

Trammiühenduse rajamise kulu rusikareegel on, et 1 km taristut võrdub ca 1 miljoni eurose investeeringuga. Ning veeremi soetamiseks ja opereerimiseks kuluks pea teist samapalju kilomeeteri kohta (arvestades Viimsi ja Tallinna vahelise liini pikkuseks ca 13 km).

Marek Rannala tõi välja ka lahenduse, mille Viimsi vallavalitsus oleks võinud Pirita tee ummikute leevendamiseks juba ammugi ära teha: ekspressbussid. Mis mitte ei viiks inimesi vaid Tallinna südalinna, aga ka kohtadesse, kus Viimsist kõige rohkem tööl käiakse (Ülemiste, Lasnamäe, Pärnu maantee jt).

Konkreetne Hendrikson & Co uuringu soovitus Viimsi vallavalitsusele on sõnastatud nõnda:

„Peamiste pendelrände sihtkohtade paremaks ühendamiseks kaaluda uue ekspressbussiliini lisamist Haabneeme keskuse ja tsooni “Kesklinn 2” (vt Joonis 10) vahele. Bussiliin teenindaks kolme põhilist sihtkohta (Kesklinn 1, Kesklinn 2 ja Vanalinn) ja sellega kattuks sihtkohtade mõttes 5100 (40%) Viimsi tänase pendelrändaja vajadustega. Liini teekond oleks: Pirita tee, Narva maantee, Pärnu maantee kuni Tondi Pargi & Reisi parklani või alternatiivina teekond mööda Pronksi ja liivalaia tänavat, mis jätaks kaugemale kahaneva tähtsusega Vanalinna tsooni aga võimaldaks paremat ümberistumist kasvava tähtsusega Ülemiste piirkonda viivale trammile. Liinil peaks olema minimaalselt peatusi ajalise konkurentsivõime tagamiseks, peatused võiksid olla Pirita keskuses, Russalka juures (ümberistumiseks sadama suuna tulevastele liinidele), Tallinna Ülikoolis, Viru ja Vabaduse väljakutel ning funktsionaalselt tihenevas uue ministeeriumi ühishoone piirkonnas. Milline oleks sellise bussiliini potentsiaalne mõju? Kui Pirita teed pidi autoga ööpäevas liikujate koguarv on 26 000 ja hommikusse tippaega jääb näiteks veerand ehk 6500, siis igapäevaste ummikute kaotamiseks piisab nendest 15% eemaldamisest ehk autodest on vaja ühistransporti saada ca 1000 inimest. Korralduslikult tähendab see 12 bussitäit inimesi 2h jooksul: buss intervalliga 10 min, sõiduaeg otsast otsani 40 min, vaja ca 10 bussi). Peale bussiliini käivitamise on sel juhul olulised ka Pargi ja Reisi heal tasemel võimaluse tekitamine bussi algpeatusse, heal tasemel jalgsi ja rattaga (sh parkimine) ligipääsu rajamine, lisateenuste pakkumine bussireisijatele vastavalt kasutajate sotsiaalsele profiilile ning olulise asjaoluna ka läbimõeldud ja kõrgel tasemel mainekujunduse korraldamine liini sisseviimisel. Liini eduka käivitamise korral on tulemuseks liiklusummikute kadumine enamiku Viimsi pendelrändajate igapäevaselt teekonnalt. Erinevates allikates (sh Harju Ühistranspordikeskuse arengukavas) räägitakse ka Viimsi trammist. Rööbastranspordi kõrge maksumuse, Viimsi vähese elanike hulga ja madala asustustiheduse, Pirita mereääre madala asustustiheduse, liini pikkuse tõttu suure veeremivajaduse ja mitmete teiste argumentide tõttu tasub trammi teema jätta kaugemasse tulevikku. Enne tuleb tõestada, et leitakse vahendid kiire, tiheda ja kvaliteetse bussiühenduse jaoks, et suudetakse tagada selle täituvus ja eeskätt positiivne mõju liikumisviiside jaotusele.“

Viimsi liikuvusuuringu terviktestiga saab tutvuda SIIN.

Fotol: Tänavu kevadel Lubja mäe jalamil valminud Pargi ja Reisi parklani enamik Tallinnasse suunduvaid bussiliine pole senini jõudnud.

Viimsi Uudised

Jaga: