Viimsi vallavolikogu 13. veebruari istungil arutati eelnõu “Volikogu otsus: Pringi külas, katastriüksuste Lehise ja Reinu tee L14 detailplaneeringu algatamine, lähteseisukohtade kinnitamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine”.
Volikogu istungi eel taotles Pringi küla elanik Kristjan Kotkas võimalust esineda volikogu istungil. Kotkas soovis volikogule esitada oma argumendid Lehise ja Reinu tee jäätmejaama detailplaneeringu algatamise vastu ning tema kiri volikogu liikmetele on loetav SIIT. Tema taotus sõnavõtuks lükati volikogu kantselei poolt tagasi.
Ettekande detailplaneeringu algatamise eelnõu kohta tegi abivallavanem Alar Mik (Reformierakond). Mik tõi välja, et juba on tekkinud elanike poolt palju küsimusi, mille on raske vastata (müra, heitmed väljanägemine jm). Abivallavanem avaldas arvamust, et nendele küsimustele õnnestub vastused leida pärast detailplaneeringu algatamist.
Mik väitis, et jäätmejaama asukoha alternatiividena on läbi vaadatud erinevaid vallale kuulunud maatükke. Mik väitas, et vallal puuduvad kinnistud, mis sobiksid jäätmejaama rajamiseks ning Lehise katastriüksus saadi riigilt koos soovitusega rajada jäätmejaam sinna.
Volikogu liige Ivo Rull (Kogukondade Viimsi) tõi välja, et kuigi eelnõus kasutatakse sõna ringmajanduskeskus, käib sisuliselt jutt ikkagi jäätmejaamast. Ning viitas, et samal istungil vastu võetud valla tänavuse I lisaeelarvega eraldati 65 tuhat eurot jäätmejaama projekteerimiseks ja DP menetlemiseks. Vastuseks Rulli küsimusele, kas keegi vallavalitsusest on eelnevalt jäätmejääma naabruses olevate Reinu tee 8a ridaelamute elanikke detailplaneeringu algatamisest teavitanud kinnitas Mik, et ei ole.
Volikogu liige Meelis Saluneem (EKRE) küsis, kas riigilt, kellel on Viimsi vallas veel erinevaid maid, on küsitud jäätmejaama tarbeks mõnd muud maaüksust. Kuidas on plaanis lahendada jäätmejaamaga paratamatult tekkiv lõhna probleem?
Mik väitis, et riigi maad Viimsi vallas on valdavalt kaetud metsaga ning seetõttu need jäätmejaama tarbeks ei sobi. Pärnamäe jäätmejaam lõhnad on Miku sõnul seotud sealsete avatud kompostimisväljakutega, mida aga Reinu tee äärde ei planeerita.
Volikogu liige Alar Valge (EKRE) küsis, kas jäätmejaama territooriumile tuleb ka hooneid ning kas seal hakkab toimuma ohtlike jäätmete käitlemine. Mik kinnitas, et hoonestus on kavandatud ning toimuma hakkab ka ohtlike jäätmete kogumine.
Volikogu liige Aivar Sõerd (Reformierakond) küsis, mida täpsemalt kujutab endast jäätmejaama ümber olev kaitsehaljastus. Mik väitis, et ridaelamute ja jäätmejaama vahel on kase- ja lepapuude salu, mida saab veelgi täiendada. Rull lisas repliigi korras, et hetkel on jäätmejaama planeeringuala Käbi tee poole jäävas osas hõre võsa ning jäätmejaama ning Reinu tee 8 a vahel on valdavalt ilma haljastuseta jalgrada. Pinnas piirkonnas on kaetud saviküngastega ning sinna püsihaljastuse rajamine saab olema ülimalt keeruline.
Volikogu liige Antoon van Rens (Vali Viimsi/sotsid) küsis, kas Reinu tee äärde rajatakse jäätmejaam Vanapere jäätmejaama asemel ning kas viimane pannakse kinni. Mik kinnitas, et nii see on.
Volikogu liige Tanel Ojang (Kogukondade Viimsi) küsis, et miks kasutatakse vallavalitsuse poolt läbivalt terminit ringmajanduskeskus, kui tegelikult planeeritakse kombinatsiooni jäätmejaamast ning sellel asuvast ringmajanduskeskusest. Ojang palus täpsustada, kui suur osakaal on jäätmejaamal ning kui suur osakaal ringmajanduskeskusel. Mik ütles, et ei oska vastata, lahendus selgub planeeringumenetluses.
Lisaks vaidles Ojang vastu Miku varasemale väitele, justkui eelarves kirjas olev jäätmejaam ei määraks kavandatava planeeringu sisu. Tegelikult nii ei ole. Ojang soovis teada, kuidas saab kalkuleerida detailplaneeringu maksumust, kui jäätmejaama ning ringmajanduskeskuse osakaalud pole selged. Mik ütles, et maksumas sõltub paljudest uuringutest ja asjaoludest, aga ühtki numbrit ei öelnud. Ojang möönis, et ta ei saanud oma küsimustele vastuseid.
Valge küsis, kas jäätmejaama territooriumile hakkab juurdepääs olema kahest küljest. Mik vastas, et ligipääs hakkab olema Pähkli tee pikenduse kaudu ning Reinu teelt pigem mitte.
Volikogu liige Jaanus Lember (Eesti 200) küsis, et kui tulevad nii jäätmejaam kui ringmajanduskeskus, kas siis planeeringuala väikeseks ei jää. Mik ütles, et planeeringuala saab laiendada, kui selleks peaks päriselt ka vajadus tekkima.
“Meie soov on teha see selline koht, kus sa jalutad seal ümberringi ja tegelikult ei saa sa üldse aru, on seal ringmajandus, jäätmejaam või jumal teab mis. Et see on ilus, kaunis, kena, lopsakate lilleriitutega ja kaunite laantega ümbritsetud koht.”
Alar Mik
Saluneem küsis, kas jäätmejääma territoorium luuakse ladestatud pinnasele või tasandatakse see naaberkruntidega samale tasandile. Mik arvas, et jäätmejaam tuleb pigem nö mäe sisse ning pinnas jääb seda vallidena ümbritsema. Mik avaldas arvamust, et jäätmejaama naabruses tekib kena kaunis keskkond: “Meie soov on teha see selline koht, kus sa jalutad seal ümberringi ja tegelikult ei saa sa üldse aru, on seal ringmajandus, jäätmejaam või jumal teab mis. Et see on ilus, kaunis, kena, lopsakate lilleriitutega ja kaunite laantega ümbritsetud koht.” Miku avaldus tekitas volikogu saalis spontaanseid naerupurskeid.
Saluneem ütles repliigi korras, et kuulab ja imestab: “Hea et katust peale ei tee!”.
Volikogu liige Jaanus Koni (Reformierakond) küsis, kas ligipääs hakkab olema Käbi teelt. Mik täpsustas, et Pähkli teelt.
Volikogu liige Ants Erm (Kogukondade Viimsi) küsis, kas ridaelamute kõrvale on planeeritud ja jäävadki tootmishooned? Mik vastas, et seal on praegu tootmismaa reservmaa büroode rajamiseks.
Rull tegi sõnavõtu, milles ta rääkis vallavõimu tegevuse mustrist. Ta viitas susserdamistele Haabneeme randa surfiklubi rajamisel, millest saab lähemalt lugeda SIIT, SIIT ja SIIT. Lubja 2 maastikukaitsealale detailplaneeringu surumisest, millest saab lähemalt lugeda SIIT, SIIT ja SIIT. Tammelaane detailplaneeringust, mille kohta saab lähemalt lugeda SIIT, SIIT ja SIIT. Mik eitas oma rolli eelviidatud tegevustes.
Erm tegi sõnavõtu, öeldes et jäätmejaama ehitamine majade kõrvale on alati probleem. Vallavalitsuse pakutud koht jäätmejaama rajamiseks ei sobi. Neid inimesi, kes kunagi ridaelamutesse omale kinnisvara soetasid ilmselt ei olnud sellest jäätmejaama kavast informeeritud. Ei usu, et Viimsi vallas poleks mõnd kõrvalisemat kohta, kuhu saaks jäätmejaam teha nii, et seda ei ehitataks elanike selga. Kaasamine pärast detailplaneeringu algatamist on fiktsioon. Erm kutsus üles hääletama eelnõu vastu ning kõigepealt tegelema kaasamisega.
Ojang tegi sõnavõtu, milles märkis et detailplaneeringu järgne elanike kaasamine on seadusest tulenev kohustus, mitte mingi valla poolne vastutulek. Ta oletas, et jäätmejaamaga kiirustamine on tingitud mingite eurotoetuste tähtaegade kukkumisest. Ojang küsis miks ei võiks volikogu 1-2 nädala pärast teha Teamsis ühe erakorralise istungi, et jõuaks teema eelnevalt läbi arutada ning põhjalikult selgitada. Kui põhjuseks on, et mingisugused rahakraanid lähevad kinni, siis tuleb see välja öelda. Hetkel kogukonna kaasamist ei toimu, erinevalt 2021. aasta sügisel lubatust.
Eelnõu poolt hääletasid Ilja Ban, Tanel Einaste, Anneli Laines-Ensling, Siim Kallas, Jaanus Koni, Jaanus Lember, Atso Matsalu, Pille Petersoo, Martin Reim, Antoon van Rens, Aivar Sõerd, Raimo Tann ja Siiri Visnapuu.
Vastu hääletasid Ants Erm, Tanel Ojang, Ivo Rull, Jan Trei ja Alar Valge.
Erapooletuks jäid Mari-Ann Kelam ja Meelis Saluneem.
Viimsi vallavolikogus toimunud arutelu jäätmejaama detailplaneeringu algatamise teemal on võimalik vaadata SIIT (alates 01:27 kuni 02:07).
Tunnuspilt: pexels.com
Loe samal teemal:
“VASTUSEIS ⟩ Viimsi elanikud: vallavõim plaanib rajada meie kodu kõrvale jäätmejaama”
“Ei jäätmejaamale elumajade läheduses”
Kui lugu meeldis, siis palun toeta sõltumatut kogukonnaportaali ning ANNETA.
Viimsi Uudised
Jaga: