Andres Jaanus ja Märt Puust saatsid pöördumise vallavolikogu liikmetele Randvere küla, kinnistu Tammelaane ja osaliselt reformimata riigimaa detailplaneeringust.
Lp. Viimsi vallavolikogu liige
Viimsi vallavolikogu 28. aprilli 2020. a. istungi päevakorras on Randvere küla kinnistu Tammelaane ja osaliselt reformimata riigimaa detailplaneeringu kehtestamise üle otsustamine. Detailplaneering on olnud Randvere ja Tammneeme elanike teravdatud tähelepanu all alates algatamise avalduse registreerimisest vallavalitsuses (21.12.2015). Külaseltside ja -elanike pöördumistes oleme korduvalt viidanud vastuoludele Viimsi valla üldplaneeringuga, samuti üldplaneeringu teemaplaneeringutega (TP) „Miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik“ ning „Viimsi valla üldiste ehitustingimuste määramine. Elamuehituse põhimõtted“.
Planeerimisseaduse järgi võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut. Detailplaneeringu 21.06.2016 algatamise otsuses on vajadust põhjendatud avaliku huviga, milleks on kahe asustusüksuse – Tammneeme küla ja Randvere küla ühendamine rannaäärse jalakäijate tee ja/või jalgrattateega. Otsuse järgi on detailplaneeringu koostamiseset huvitatud isik kohustatud sõlmima notariaalse lepingu detailplaneeringuga kavandatavate teede, sealhulgas ranna-äärse jalg- ja/või jalgrattatee omal kulul väljaehitamise kohustuse võtmiseks. Nimetatud kohustusega mittenõustumisel on kohalikul omavalitsusel õigus detailplaneeringut mitte kehtestada. 4.09.2019 sõlmitud notariaalses lepingus on huvitatud isik võtnud kohustuse projekteerida ja rajada vastavalt detailplaneeringule lepingu esemele terviserada selliselt, et olemasolevad pinnasteed oleksid ühendatud ühtseks võrgustikuks ning tekiks Randvere ja Tammneeme külade ühendustee. 9.05.2017 detailplaneeringu algatamise otsuse muutmise otsus kohustab seoses haljastu ja rohekoridori asukoha muutmise ettepanekuga tagama teemaplaneeringuga määratud rohevõrgustiku ala suuruse ja rohealade sidususe säilimise.
Volikogule esitatud planeeringulahendus neid tingimusi ei täida. Planeeringuga kallasrajale kavandatud ühendustee lõpeb külade piiril vastu Mereääre tee 62 kinnistu võrkaeda, kust turvalised ja seaduslikud edasiliikumise võimalused puuduvad ja ükski senine planeeringulahendus ühendust ka ei taga. Nimetatud puudusele on tähelepanu juhtinud nii kogukondade esindajad kui ka Keskkonnaamet juba alates 2017. aastast, kuid tulutult. Vaatamata vallavalitsuse ja volikogu antud lubadustele planeerida kallasrajale ligipääsu tagav ühendustee, on planeeringulahenduse tulemus vastupidine. Kui praegu üle kõrvalasuvate erakinnistute toimiv ajutine ühendustee planeeringu tõttu suletakse, siis külade ühendustee mitte ei teki, vaid hoopis katkeb. Külade ühendamiseks piisab sellest, kui omavalitsus ja maaomanik hakkavad täitma keskkonnaseadustiku üldosa seadusest tulenevaid kohustusi kallasraja osas. Kallasraja aluse maa loovutamine ja ühendustee tekitamine Tammelaane kinnistu piires on küll kena žest, kuid ei loo juurde mingit sisulist väärtust ega õigustust üld- ja teemaplaneeringute muutmiseks.
Planeeringuala maakasutuse põhimõtted, mis tulenevad üldplaneeringust ja üldplaneeringu teemaplaneeringutest, ei näe nimetatud kinnistule ette kinnisvaraarendust, vaid seavad tingimused, mis tagavad metsaala säilimist ja rohelise võrgustiku toimimist. TP annab selged tingimused rohekoridoride säilitamiseks ja nende mittejärgimine peab olema planeeringus põhjendatud. Lisaks rohevõrgustiku ala sisulisele vähenemisele planeeringualas ligikaudu poole võrra väheneb kavandatavate elamukruntidega ala kaguosas rohekoridori laius kordades, mis avaldab tugevat negatiivset mõju kogu kinnistul paikneva rohevõrgustiku funktsioneerimisele. Kui TP järgne rohekoridori laius on 200 m, siis praeguse planeeringulahendusega jääb sellest järele 44 m, mille omakorda lõikab läbi elamukruntide juurdesõidutee. Keskkonnaekspert Uudo Timm on oma 27.01.2020 kirjas selgitanud, et rohekoridori toimimise planeeringualal tagab teemaplaneeringuga koridoriks määratud ala koostoime ehituskeeluvööndis paikneva rohealaga. Seega ei saa ka rohekoridori ja haljastu nihutamine ehituskeeluvööndisse parandada rohevõrgustiku funktsiooni ega ala rekreatiivset väärtust nagu otsuse eelnõus kirjeldatud.
Planeeringu üle järelevalvet teinud rahandusministeerium on jõudnud seisukohale, et planeerimisseaduses sätestatud avaliku menetluse nõudeid on täidetud, ent planeeringu edasine menetlemine, sealhulgas parandamine ja täiendamine enne kehtestamist on kohaliku omavalitsuse pädevuses.
Eeltoodud asjaoludest lähtuvalt palume külade esindajatena Tammelaane planeeringut praegusel, avalikku huvi puudulikult arvestaval kujul mitte kehtestada. Palume vallavalitsusel kui planeeringu tellijal viia planeeringulahendus vastavusse selle algatamisel seatud eesmärkidega külade ühendustee, rohevõrgustiku ala suuruse ja sidususe osas, mis puudutab rohekoridori laiust planeeringuala kaguosas.
25. aprillil 2020
Andres Jaanus Tammneeme külaseltsi juhatuse liige
Märt Puust Randvere külaseltsi juhatuse liige
Foto: Andres Jaanus kõnelemas 28. septembril 2019. aastal toimunud kogukondade rattamatkal Tammneeme metsade kaitseks. Rattamatkast võttis osa ka Märt Puust.
Viimsi Uudised
Jaga: