Eestis on viimasel ajal maad võtmas trend, kus kvaliteetse debati asemel lastakse käiku tavapärased demagoogiavõtted.
Otsustajad võtavad tihti hoiakuid, et nemad teavad paremini. Küsimuse esitajasse suhtutakse eos kui parasiiti, kes soovib ainult poliitiliselt „ära panna“. Tihti ei soovita küsimust lõpunigi kuulata kui juba algab küsimuse esitaja kollektiivne tühistamise kampaania.
Meile väga meeldib mõelda ning poliitika kujundajatele väga presenteerida, et me elame õigusriigis. Kui aga valitutest enamuse kokku pannud koalitsioon toimetab debatti lämmatavalt ja ainuotsustavalt, siis tekib tõsiseid kahtluseid, kas de facto ikkagi saame enam rääkida õigusriigist. Kas argumenteeritud debatt ei ole siis õigusriigi tunnuseks?
Viimsi vallavolikogu on siinkohal heaks näiteks. See on justkui väike mudel Riigikogust. Riigikogus moodustavad koalitsiooni Reformierakonna suur enamus, sotsid ja Eesti 200. Samuti Viimsi vallavolikogus moodustavad koalitsiooni Reformierakonna suur enamus, sotside ja Eesti 200. Väikse erinevusena on Viimsis koalitsioonis ka kaks Isamaa liiget. Lisaks koalitsioonide sarnasusele on kattuvusi ka liikmete seas. Lauri Hussar, kes oli varem Viimsi volikogu esimees, on nüüd Riigikogu esimees ning Reformierakonna ridades on liikmeid, kes on korraga nii Viimsi volikogu liikmed kui ka Riigikogu liikmed.
Viimasel ajal on kirgi kütnud rahanduspoliitika. Peavoolumeedias oleme sellel nädalal valdavalt saanud lugeda kahte tüüpi uudiseid. Ühed on sellised, mis räägivad kuidas Vihula mõisas riigi eelarvet kokku tikitakse ning teised artiklid väljendavad kriitikat.
Paslik on siinkohal heita pilk meie kohaliku väikese riigimudeli – Viimsi vallavolikogu – peale.
Kas meil on rahanduse teemad korras, läbipaistvad ja arusaadavad?
Kas Viimsis peetakse rahanduse üle kvaliteetset debatti? Ühe vastuse pakub tänavu 12. septembril toimunud volikogu istung, kus päevakorras oli arutelu OÜ Viimsi Haldusele antava 100 000 euro laenu osas.
Info terviklikkuse eesmärgil saab volikogule poolt vastuvõetud laenulepingut lugeda SIIT.
Laenu andmise osas esitati volikogule ka materjalid on tähisega pkp2, mis on üks Exceli tabel (8 rida) ja kahele A4 paberile mahtuv volikogu otsuse tekst. Nende dokumentidega saab tutvuda SIIN.
Küsimusi tekitas asjaolu, et tänavu 4. septembril oli Randvere kooli juurdeehitusele väljastatud kasutusluba klassiruumide osale. Osalises kasutusloas ei ole iseenesest midagi kummalist. Küll aga osalise kasutusloa korral peavad olema lõpetatud ka kõik hoone süsteemid, mis seda hooneosa teenindavad. Volikogu liikmetel Kogukondade Viimsi ridadest tekkisid täiendavad küsimused, sest esitatud volikogu päevakorra materjalides ei olnud kirjas, kas laenuga finantseeritakse ka nende osade ehitust, millele oli väljastatud osaline kasutusluba. Küsimus oli, et kuidas saab olla mingi töö veel lõpetamata osas, mis on kaetud kasutusloaga. Kaheksal Exceli real esitatud tööde kirjeldused, milleks laenu vajatakse, olid väga üldised. Antud volikogu istungi videosalvestus on leitav SIIT.
Kummastavad näited
Näidet Viimsi volikogu debatist saab vaadata eelpool mainitud videost ajavahemikus 12:00 kuni 35:00. Seda ca 20 minutit kestvat „debatti“ tasub vaadata mõttega, sest paraku ei ole see näide üksikjuhtumist, vaid on näide, mis iseloomustab Viimsi volikogu debati kvaliteeti valdavalt.
Ettekandja alustas päevakorra punkti tutvustamist sissejuhatava sõnavõtuga: „Vallavalitsuse antud otsusega annab volikogu nõusoleku Viimsi valla 2023 aasta eelarvest laenu andmiseks OÜ-le Viimsi Haldus summas 100 000 eurot. Laen antakse Viimsi Halduse rahavoolise likviidsuse tagamiseks, et võimaldada neil Randvere kooli juurdeehituse lõpetamise finantseerimine…..“
Lause on kujundatud „huvitavalt“ nii ettekandes kui ka volikogu otsuse tekstis – ……rahavoolise likviidsuse tagamiseks, et võimaldada neil Randvere kooli juurdeehituse lõpetamise finantseerimine…… Talupoja keelde tõlgituna tähendab see raha andmist Randvere kooli ehitamise lõpetamiseks. Ehitustööde kohta koosatakse tavapäraselt detailne eelarve. Iga töölõik kantakse tabelisse ning tema taha kantakse maksumus. Ehitustööde eelarve ei ole abstraktne tundmatu muutujatega võrrand teadmata lõppsummaga, vaid praktikas on ta sadu või tuhandeid ridu sisaldav tabel, kus iga rida on koos projektiga kontrollitav ja konkreetne. Tekib ühene tulem – kogumaksumus.
Praktikud kasutavad ehituse eelarve liigendamiseks Eestis teadatuntud standardit EVS 885. Ei ettekandja ega ka volikogu materjalide sisu ei väljenda laenuraha andmise osas muid eesmärke kui Randvere kooli ehitustööde lõpetamine.
Mõned märkimist väärivad vastused, mis küsijatele anti ning selgitused juurde:
20:20 Volikogu esimees „ laen antakse Haldusele mitte ainult selle tegevuse eesmärgil seal võib olla ka muid remonditöid, millega Haldus tegeleb……“
Kuidas siis on? Nii ettekandes kui ka otsuse tekstis on selgelt öeldud, et laen antakse Randvere kooli ehitustööde lõpetamiseks – nüüd tuuakse sisse termin „Võib-olla ka muud remonditööd“.
23:00 Vallavanem: „Me ei anna laenu mitte tingimata nendele töödele, mis on tegemata….Viimsi Haldus on oma likviidsuse tagamiseks küsinud laenu. Kusagil ei ole väidetud, et tööd on tegemata ja Päästeamet on oma kooskõlastuse andnud, siin ei ole üldse mingit kahtlust….“
Seda vastust tasub lugeda korduvalt kui lugeja on jõudnud artikli lõpuosas esitatud vastused mõttega läbi lugeda.
Vallavanem ütleb selgelt välja, et kusagil pole väidetud, et tööd on tegemata. Ometigi volikogule esitatud tabelis on rida töösid, mis oma olemuselt kuuluvad ilmselt ka klassiruumide ehk osaliselt kasutusloaga kaetud hooneosa alla. Mõne töölõigu osas võibki tõepoolest olla olukord, kus töö on tehtud ja arve maksmise tähtaeg on näiteks 30 päeva pärast. Aga sellisel juhul on rahavoogusid juhitud ebakvaliteetselt, et need on saanud või saavad lähitulevikus miinusesse joosta. Ja oligi öeldud: „laenu vajatakse Viimsi Halduse rahavoolise likviidsuse tagamiseks, et võimaldada neil Randvere Kooli juurdeehituse lõpetamise finantseerimine“. Selge pilt!
24:00 Vallavanem „ Ma ei näe ühtegi sisulist põhjust, miks volikogu ei peaks täna seda küsimust (laenu andmist) otsustama. Nõrkvoolu ja kõik muud küsimused saate järgmine kord küsida“
Et siis – otsustame laenu andmise kiiresti ära. Küsimusi saate esitada järgmisel korral? Huvitav kas mõni krediidiasutus ka oleks valmis taoliselt laenu andma?
Kõige tähelepanuväärsem näide algab siit:
24:40 algab küsimine volikogu liikme poolt, millele vallavanem segab vahele küsimusega „kus te seda seost näete“ saamata aru, millist seost küsija väljendab (26:24) ega püüagi mõista, et volikogu liige toob küsimusega välja istungil vastustega antud vastuolu, et üheltpoolt dokumendid väljendavad laenu andmist ainult Randvere kooli ehitustööde lõpetamiseks, aga koalitsiooni liikmed vastavad hägusalt, et laenu on vaja justkui selleks, et üldiselt on Viimsi Haldusele vaja tagada likviidsust.
Kusjuures vallavanem väidab ka ise oma eelmisele väitele vastu…“ Viimsi Haldusel ei ole ju sellesmõttes eelarve ju miinuses. Ta saab erinevaid vahendeid kasutada, aga nüüd on tal tarvis oma likviidsuse tagamiseks laenu 100 000 ja nende tööde eest on juba makstud, aga ilmselt mingi muu rea pealt, milles küsimus on? Miks te tekitada sellist segadust?…….
See on demagoogiavõtete klassika. Esiteks ei kuula küsimust. Teiseks vastata selliselt, et tekiks eriti segane olukord ja kolmandaks pisendada küsijat ja rünnata hoopis küsijat segaduse tekitamises.
Vaatame nüüd korraks selle vastuse sisusse ka. Vallavanem väidab, et Viimsi Haldusel on võimalik kasutada erinevaid vahendeid ja tööde eest on juba makstud (milleks siis enam laenu vaja?) ja makstud on ilmselt mingi muu rea pealt (see viitab otseselt lohakale ja lõdvale rahavoogude juhtimisele ja asjatundmatusele hinnata milline töö ehitusel on valmis ja kui palju selle eest peaks maksma). Vallavanem tekitab vastusega korraliku segaduse ning seejärel süüdistab küsijat segaduse tekitamises.
26:55 toimub kollektiivne irvitamine küsija suhtes, kui küsija väljendab end temale osundatud segaduse tekitamise osas. Siim Kallas: „Arusaamisega on kõvasti tegu.“
Vallavanem näitab oma ettevalmistatuse taset viimaks lausega „….. võivad olla tööd tehtud ja arved võivad olla laekumata ju. Siin võib mitu erinevat varianti olla noh.“
Vallavanemal, kes volikogult (rahvaesindajatelt) tuli valitsuse nimel laenu küsima (kusjuures valla eelarvest reservfondi vahendite vähendamise arvelt) võiks ju olla ülevaade tehtud töödest, laekumata arvetest, tasutud arvetest, maksmata arvete maksetähtaegadest ja nii edasi. Või oleks olnud vallavanema poolt elementaarne kaasata istungile isik, kes seda infot valdab.
Lugeja, kes on pidanud ise kunagi laenu võtma, võiks mõtiskleda, kas saite ka laenu, kui finantsasutuse küsimuste peale vastasite taoliselt nagu vallavanem? Kas saate mõnelt finantsasutuselt täna laenu marginaaliga 1,05%+ 6 kuu euribor paariks aastaks?
Kurb tõsiasi on see, et Viimsi valla põhimäärus lubab volikogu liikmel esitada ainult kaks küsimust. Ükskõik mida valitsuse liige ka ei vastaks, rohkem küsida ei saa.
Kas viimsilasele jäi eelenevast mulje, et raha asjad on Viimsi vallas hästi kontrollitud ja rahavood hästi juhitud?
Või pigem tekkis tunne mentaliteedi „mõisa köis las lohiseb“ vohamisest?
Kui kusagilt jääb puudu, siis saame vallavalitsuse rahakotist (see on meie viimsilaste taskust võetud maksuraha) valla ettevõtetele laenu anda. Kui valla rahakotist hakkab tühjus vastu kajama, siis saame makse tõsta – pole probleemi.
Kas pole kurb, et kvaliteetne debatt on kadunud meie kohalikust Viimsi vallavolikogust? Kas ei ole kurb, et Viimsi volikogu pisikese mudelina demonstreerib kuratlikult hästi ka seda, mis toimub Riigikogus.
Kvaliteetne debatt, kus oled sa???
Tanel Ojang on Viimsi vallavolikogu liige (Kogukondade Viimsi).
Loe samal teemal:
„REPLIIK: Siim Kallas tegi Viimsi volikogu istungil rea kummalisi avaldusi“
Kui lugu meeldis, siis palun toeta sõltumatut kogukonnaportaali ning ANNETA.
Viimsi Uudised
Jaga: