Käesoleval suvel teevad Ants Erm, Andres Jaanus ja Ivo Rull jalgratastel ning jalgsi lühimatku Viimsi poolsaare erinevatel kallasradadel.
Meeste teine matk kulges mööda Rohuneeme erinevaid kaldaid. Kohati oli seal mereäärt pidi eramute ja sadamate tõttu võimatu liikuda ning kohati olid tingimused väga head.
Vastavalt seadusele on laevatatavate veekogude ääres kallasraja laiuseks 10 meetrit ning sealsete maade omanikud peavad lubama igaühel kallasrajal liikuda. Sadamate territooriumil kallasraja reeglid ei kehti.
Sääre tee lõppeb kuulsa tupikuga, kust eramute ja erasadamate tõttu mereni jõudmine pole lihtne:
Rohuneeme tipu Tallinna lahe poolsel küljel on mitmeid erasadamaid, kuhu kallasrajal liikujal asja pole:
Võis tõdeda, et neeme tipu Muuga lahe poolses küljes oli vahepeal kallasrajal liikumist takistanud kivivallid (loe täpsemalt SIIT) ära kasutatud sadamamuuli ehitamiseks:
Edasi kulges matk Rohuneeme tipust Kelvingi suunas mööda kaunist ja korrastatud kallasrada:
Rohuneeme metsa ja mere vahele oleval kallasrajal liikudes võib leida nõukogude militaarpäringuna varjatud objekte:
Sellesse vaatetorni jätsid matkajad küll minemata, aga nende Viimsi kallasraja vaatlused jätkuvad peagi Pringi küla randades.
Loe ja vaata samal teemal:
„Esimene kallasraja videoreportaaž: Randvere“
Viimsi Uudised
Jaga: