Andres Jaanus: Viimsi riigimetsade 250-aastane raiering

Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) on avaldanud tänuväärse ülevaate Viimsi riigimetsa olemusest ja lähituleviku plaanidest.

Sihtrühmaks seekord peamiselt volikogu ja vallavalitsuse liikmed. Ehkki metsateemadel on viimastel aastatel rahvast igasugu arvandmetega haritud ja vahepeal pakutud välja ka lõbusate loomanimedega stsenaariume, ei tundu mõnede faktide ülekordamine liigne. Ja ega neid metsaasjade süvitsi tundjaid Viimsiski kuigipalju ole.

Kui selles värskes tutvustuses üldse mingeid puudusi välja tuua, siis ehk liigset kõrgelennulisust. Kokku on pandud Viimsi mandriosa ja Naissaar, mille metsad on juba peamistest kasvukohatüüpidest tingitult vägagi eriilmelised. Suur erinevus on kasvõi jaotuses peapuuliigi järgi. Kui RMK maadel on männikute osakaal Viimsi valla territooriumil tervikuna umbes pool, siis Naissaarel moodustavad need ligi 2/3 kogupindalast, mandriosas aga alla 30%. Kuusikutega on  seis vastupidine. Viimsi mandriosas on nende pindala umbes 560 ha ehk 43%, samas Naissaarel vaid veidi üle viiendiku ehk 364 ha.

Tervikpilti silmas pidades ei saa unustada ka erametsi, mis mandriosas moodustavad praegu veel umbes kolmandiku metsamaa kogupindalast, aga ehitussurve tõttu nende osakaal pisitasa kahaneb.

Siit ongi paslik minna metsade majandamise juurde, sest tugevamaid emotsioone kui metsast saadavad materiaalsed ja mittemateriaalsed hüved tekitavad paljudes just raied. RMK paistab siin lähiperspektiivis välja üsna tagasihoidlikuna. Kui võtta aluseks nende poolt pakutud aastakeskmine 4 ha suurune uuendusraiete pindala ja lisada sellele 7 ha harvendusraiete jaoks, tulekski kogu metsamaa peale jaotades „raieringi“ pikkuseks 250 aastat.

Sellest peab aga kohe maha arvestama 1527 ha Naissaarel ja veel ligi 200 ha mandril, kus looduskaitseliste piirangute või RMK enda otsuse järgi metsi ei majandata. Uus arvutus annaks sel juhul juba märksa tõepärasema 106 aastat. Kuid arvestades seadustest tulenevaid keskmisi raieringi pikkusi, mis puuliikide kaupa erinevad, on lähenemine ikkagi väga säästev. Ülevaatega tutvuja võib veenduda, et vanade metsade osakaal,  mis aastal 2020 oli see 60% kogupindalast, kasvab Viimsis lähikümnenditel veel umbes 10% ja seda peamiselt praegu keskealiseks loetavate metsade kaasabil.

Iga metsakülastaja võib nõustuda, et viimastel aastatel on Viimsis valitsenud enamasti vaikus, mida harvesteride ja saagide undamine pole seganud.

Suuremad raied on toimunud vaid erametsades (vt. ka tunnusfoto), seevastu riigimetsas on nähtud askeldamas vaid noorendike hooldajaid.

Mets nõuab pidevat hoolt, et sellest kord kahe-kolme inimpõlve jooksul tulu lõigata. Viimsit ei saa pidada erandiks, kus nauditakse küll hüvesid ja oodatakse, et mets peaks puhkajate jaoks alati „korras“ olema, aga majandatagu kusagil mujal. Teisalt, kui jätta kõik ainult looduse hooleks, ei pruugi eriti tormihellades kuusikutes (mis on ju mandriosas valdavad) avanev pilt varsti enam kellelegi meelekosutust pakkuda.

Kuna RMK on arvanud Viimsis praktiliselt kogu nende poolt hallatava metsamaa kõrgendatud avaliku huviga alade hulka, siis pole ka karta, et suuremad inimtekkelised häiringud ootamatult ilmuksid. Esimesena saavad plaanidest teada nii vallavalitsus kui külavanemad ja nende kaudu liigub info loodetavasti ka iga vähegi metsade käekäigust huvitatud viimsilaseni.

Tunnusfoto: RMK on Viimsis raietega aastaid pausi pidanud, ent erametsas võib ikka näha värskelt avanenud „vaateid“.

Loe samal teemal:

RMK esitas Viimsi vallale siinsete riigimetsade ülevaate ja arenduskava“

Viimsi Uudised

Jaga: