Viimsi poolsaarel ning saartel asub 20 küla ning 2 alevikku, milledes kokku elab ligi 25 tuhat inimest.
Kõikidel meie asumitel on oma probleemid ja huvid. Ning võlud ja eelised.
Kaunist loodust ja privaatsust nautivad Naissaare elanikud võivad vaid unistada sellisest elektrivõrgust nagu see toimib Pranglil. Viimastel omakorda on tegutsev põhikool ja kauplus, ent pole ligilähedaseltki võtta töökohti nagu neid jagub viimsilastele mandril.
Haabneeme alevik kuuluks eraldi omavalitsusüksusena Eesti kümnekonna suurema linna hulka. Seal asub hulgaliselt koole, lasteaedu ja kaubanduskeskusi ning kino ja spaa. Aga mõistlikku keskuse planeeringut ega ka alevivanemat Haabneemes pole. Enam-vähem samad teemad on üleval ka Viimsi alevikus, mille pärliks on ajalooline mõisapark. Ent kus elamutega läbisegi tegutsevad paljud tootmis- ja teenusettevõtted.
Ja nii edasi – igal Viimsi külal on kohalikele pakkuda omad rõõmud ja mured. Sageli ei jõua need murepoole teemad vallavalitsuse tasemel lahendusteni, sest neid käsitletakse lokaalsete juhtumitena. Ning leitakse, et kuna need ei puuduta suuremat osa teistes valla külades elavaid viimsilasi, siis tegeletakse ehk nendega kunagi hiljem. Tänase võimuliidu tegevuses kumab läbi suhtumine, et milleks panustada mõnes rannaäärse küla teelõigu korrastamisse või bussigraafiku vajadustele vastavaks sättimisele, kui hoopis odavam ja efektsem on luua valla siseliini bussidele uus disain.
Ühendus aktiivsete inimeste vahel Viimsis on arenemas. Sellised vallavõimu jõudemonstratsioonid nagu Tammelaane detailplaneeringu kehtestamine või Rohuneeme randa rajatud piraatsadama seadustamise katse on läinud korda väga paljudele viimsilastele teistele asumites. Mille tulemusena on need kavad vähemalt esialgu peatatud. Lisaväärtusena on hakanud erinevaid aktsioone alganud inimesed omavahel suhtlema ja tegevusi kooskõlastama. Ning Viimsi Uudiste näol on olemas sõltumatu meediakanal, kus toimuvat saab operatiivselt avalikustada ning arengute üle arutleda.
Vallavanem kutsus ühes oma kommentaaris tänavu Artiumi näitel sildu ehitama. Ning seejärel saatis volikokku Sihtasutuse Kultuuri- ja hariduskeskus Viimsi Artium põhimääruse, mille kohaselt sihtasutuse nõukokku kuuluvad vaid võimuliidu esindajad. Justkui Artium oleks vaid ühe seltskonna projekt, kes kibeleb seal nurgakive pannes või linte lõigates omale tähelepanu ja toetust tõmmata.
Volikogus siiski sillaehituse katse toimus, kui mind esitati samuti sihtasutuse nõukogu liikme kandidaadiks. Sain viis poolthäält, sealhulgas ühe koalitsiooni esindajalt. Ning neli koalitsiooni liiget jäid sellel hääletusel erapooletuks. Suur tänu nende positiivsete signaalide eest, millest küll seekord opositsiooni esindaja kaasamiseks Artiumi nõukokku ei piisanud. Vahest mõnes järgmises küsimuses õnnestub teha ka sisulist koostööd koalitsiooni ja opositsiooni vahel.
Koostöövõime kasvatamine on üks pagana keeruline ja pikaldane protsess. Aga kõik, kes ei taha pimesi kuuletuda mõnele kohalikule kunnile või end oma partei lippu lehvitades ise nurka värvida, võiksid vähemalt katsetada.
Loe samal teemal:
„Viimsilased on kõige rahulolematud vallavalitsuse tööga“
Ivo Rull on valimisliidu Kogukondade Viimsi esindaja volikogus.
Viimsi Uudised
Jaga: