Sõjamuuseum kogub 1990ndate Kaitseliidu pärandit

Viimsis tegutsev Eesti Sõjamuuseum otsib kogumiskampaania korras 1990. aastate alguse Kaitseliiduga seotud esemeid ja materjale.

Sõjamuuseum kutsub inimesi üles annetama kõike taastatud Kaitseliidu algusaegade ajalooga seotut, mis vähegi tundub säilitamist väärt: riideid, jalanõusid, vormielemente ning muud isikliku varustuse juurde kuuluvat. Samuti aumärke, sümboolikat, dokumente, trükiseid, fotosid, videoid, päevikuid, kirju; ka relvi jne.

Loetelu ei ole lõplik ja oluline on lugu, mis asjal rääkida. Ajaloo seisukohast võib väga väärtuslikuks osutuda kõik alates vormijakist kuni tulemasinani.

„Kindlasti oskab iga kaitseliitlane ise kõige paremini oma organisatsiooni ajalugu nii-öelda ära tunda,“ julgustas sõjamuuseumi direktor Hellar Lill. „Palume üle vaadata oma kapid, sahtlid, voodialused, pööningud ja suvilad,“ pani ta südamele.

Kogumiskampaania esimese annetuse sõjamuuseumile tegi pidulikult Kaitseliidu ülem brigaadikindral Riho Ühtegi, kes kinkis muuseumile Elva malevkonna omaaegse kodukorra ja oma esimese Kaitseliidu käiselindi.

„Mulle endale on need esemed märgilise tähtsusega – eeskätt käiselint, mida olen aastaid Kaitseliidu üritustel kandnud,“ selgitas 1990. aastal Kaitseliidu taasasutajate hulka kuulunud Ühtegi annetuse tausta.

Täpsem info kampaania veebilehel.

Tunnusfoto: Kaitseliidu päevad Aegviidus 1993. aastal. Taktikalist liikumist maastikul jälgivad (vasakult): Benno Leesik, kaitseväe juhataja käsundusallohvitser veebel Igor Kreisberg, kaitseväe juhataja kindral Aleksander Einseln (binokliga), Kaitseliidu ülem major Johannes Kert ja Anu Hallik (Pahka). Kaitseliidu ajalookogu

Viimsi Uudised

Jaga: