Viimsi vallavolikogu hakkab 18. jaanuari veebiistungil arutama kahte erinevat pöördumise projekti Riigikogus menetletava SE 483 suhtes.
Esimene neist on koostatud Kogukondade Viimsi volikogu liikmete Ants Ermi, Tanel Ojangu ja Ivo Rull poolt ning nõuab SE 483 tagasilükkamist esimesel lugemisel.
Selle pöördumise projekti seletuskirjas toovad volikogu liikmed välja, et „Viimsi vallavolikogus esindatud erinevad poliitilised jõud on kohalikes infokanalites ja arutelukoosolekutel väljendanud kas selgelt eitavat või siis vähemalt skeptilist suhtumist Riigikogu keskkonnakomisjonis menetletava eelnõu SE 483 suhtes.
Samas on Viimsi abivallavanem Alar Mik väljendanud üleriigilistes meediakanalites (ETV Aktuaalne Kaamera, Postimees) oma isiklikku postiivset suhtumist SE 483 seadustamise suhtes.
Kujunenud olukorras leiame, et Viimsi vallavolikogul kui viimsilaste huve esindavalt kõrgeimal võimuorganil tuleb kujundada ja esitada oma selge seisukoht SE 483 suhtes Riigikogu keskkonnakomisjonile.“
Pöördumise projekt on sõnastatud järgmiselt:
„Riigikogu keskkonnakomisjonile
Viimsi Vallavolikogu seisukoht SE 483 suhtes
Viimsi Vallavolikogu esitab oma seisukoha Riigikogu menetluses oleva SE 483 suhtes. Peame seda vajalikus, kuna antud eelnõu seaduseks saamisega kaasneksid olulised keskkonnamõjud nii Viimsi valla mandriosa kui saarte rannikualadele.
Viimsi Vallavolikogu leiab, et eelnõu sisaldab mitmeid ohte Viimsi vallas veel säilinud looduslike randade miljööväärtustele.
Eelnõu seadustamise korral kasvab märkimisväärselt surve ehitada erinevaid hooneid, sh. elamuid praegustele valla rannikualadele. Aheneksid juba praegu probleemsed ligipääsud rannaaladele ja seadusega ettenähtud kallasraja kasutamise õigused.
Seejuures võimaldab seaduseelnõu kinnistu omanikul taotleda kallasraja sulgemist täiendavalt senistele eranditele (§2 – Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse muutmine: Kallasraja võib sulgeda ka ülekaaluka erahuvi korral sellise õiguslikul alusel püstitatud ehitise vahetus läheduses, mille ehitamisele vastavalt veeseadusele ei laiene ehituskeeld ehituskeeluvööndis või mille ehitamiseks on ehituskeeluvööndit õiguspäraselt vähendatud).
Taolise ehitustegevuse realiseerumisel väheneksid Viimsi vallas looduslikud ja ehitustegevusest puutumatud rannaalad. Kuna lisaks laialdasele tiheasustusele valla mandriosa rannaala piires ümbritseb inimasustus Viimsi poolsaart valdavas osas ka mandripoolsest küljest, muutuks mererand kui ulukitele oluline ühendustee poolsaarele ja sealt välja praktiliselt läbipääsmatuks. Samuti väheneks rannaalade atraktiivsus lindude elu- ja peatuspaikadena.
Vallavolikogu ja vallavalitsuse võimalus protsesse juhtida on piiratud, kuivõrd ka üldplaneering peab olema kooskõlas seadusega – erandeid seadusest ei saa teha suvalistel kaalutlustel.
Kavandatava seaduse üleriigiline mõju on detailselt põhjendatud Eesti Keskkonnaühenduste Koja pöördumises Riigikogu keskkonnakomisjoni ja Riigikogu fraktsioonide poole (2.12.2021 nr 1-2/21/5239). Viimsi Vallavolikogu nõustub pöördumisega ja toob juhib eriliselt tähelepanu järgmistele selle pöördumise seisukohtadele.
Loodusdirektiivi ja EL elurikkuse strateegia eesmärk on elupaikade seisundit mitte halvendada. Ehitustegevusega praeguses ehituskeeluvööndis kaasneks selgelt nii elupaikade hävimine kui ka kahjustamine – näiteks kuivendamise, kommunikatsioonide ja infrastruktuuri rajamise jmt läbi.
Olukorras, kus Eesti riigijuhid räägivad rohepöörde vajalikkusest, Euroopa Liit annab järjest jõulisemaid suuniseid elurikkuse hoidmiseks ja taastamiseks ning rahvusvahelised raportid (IPBES jt) toonitavad kiire tegutsemise vajadust elurikkuse hoidmisel, on täiesti lubamatu kaaluda elurikkust veel toetavate alade teadlikku hävitamist ja tugeva mõjuga inimkasutusse lubamist.
Veekogude kaldad, mis seni on olnud ulukitele olulisteks liikumisteedeks, muutuksid sätestatavte muudatusega nende jaoks läbipääsmatuks. Kuivõrd lagedus ja hoonestus on ulukitele hirmutavad, isegi kui pole otseselt piiravaid tarasid ees. Lisaks kaasneb senisest oluliselt suurem reostuskoormuse oht veekogudele, mis omakorda ohustab sealset elurikkust ja ökosüsteeme.
Rannik ja veekogude kaldad on siiani olnud Eesti looduskaitsesüsteemi ja rohevõrgustiku osad. Kõikjal polegi seetõttu taotletud kaitset loodusobjektide alusel, vaid on arvestatud, et kaitse tagab ranna ja kalda ehituskeeluvöönd.
Juba praegu kehtiva õiguse alusel on kallasraja kasutamine, mis justkui on igaühe seaduslik õigus, paiguti raskendatud eraomanike radikaalse käitumise tõttu. Sellised konfliktid kavandatavate muudatuste jõustudes ainult süveneksid, põhjustades õigustatud pahameelt kodanikes, kelle jaoks ligipääsuvõimalused veekogudele olulisel määral ahenevad. Kõigil Eesti elanikel on õigustatud ootus, et rannad ja kaldaalad säilivad ligipääsetavatena nagu need siiani on olnud.
Viimsi Vallavolikogu seisukoht on, et SE 483 tuleks esimesel lugemisel tagasi lükata, kuna see sisaldab endas mitmeid riske ja ohte nii Viimsi valla kui kogu Eesti veekogude ranna- ja kallasaladele.
Volikogu nimel,
Lauri Hussar
esimees
Teine volikogu menetlusse esitatud pöördumise projekt on koostatud võimuliidu esindajate poolt ning on järgmine:
„Lugupeetud Riigikogu Keskkonnakomisjon
Riigikogus on algatatud seaduseelnõu nr 483, mille eesmärgiks on reguleerida omandiõiguse piiranguid, täiendada keskkonnakaitselisi sätteid ning korrastada ranna- ja kalda kaitsega seonduvat (sh muuta ranna ehituskeeluvööndi ja piiranguvööndi regulatsiooni). Neist viimane on pälvinud enim tähelepanu.
Viimsi Vallavolikogu on seisukohal, et kavandatavad muudatused kehtivas seadusandluses ei tohi viia olukorrani, mis võimaldab elukondlike hoonete merele lähemale ehitamist võrreldes seni kehtinud regulatsiooniga.
Kavandatavad muudatused seadusandluses, mis vähendavad bürokraatiat ja topeltmenetlust ning suurendavad keskkonnakaitset, väärivad kindlasti edasist analüüsi. Kõik kavandatavad muudatusettepanekud vajavad ühiskonnas põhjalikumat selgitamist, et hoida ära väärarvamusi ja kaasata elanikke rohkem ettepanekute sisulisse mõistmisse.
Loodame, et kavandatavasse seadusemuudatuste väljatöötamise protsessi kaasatakse ka kohalikud omavalitsused.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Lauri Hussar
volikogu esimees“
Initsiatiiv, et Viimsi vallavolikogu keskkonna- ja heakorrakomisjon võiksid kujundada seisukoha SE 483 suhtes ja saata selle Riigikogu keskkonnakomisjonile, käidi esmakordselt välja möödunud aasta 2. detsembril Andres Jaanuse ja Ivo Rulli poolt.
Tunnusfoto: Rohuneeme Liivalahe rand.
Loe samal teemal:
„Andres Jaanus: kas rannarahval on randa asja?”
„Tanel Einaste ja Mati Mätlik valetasid Viimsilaste grupi lugejatele“
“Võimuliidu esindajad volikogu keskkonnakomisjonis muutsid meelt”
“Ranna ehituskeelu vööndi vähendamise eelnõu pälvib keskkonnaorganisatsioonide kriitikat”
Viimsi Uudised
Jaga: