JUHTKIRI: Haabneeme üldplaneeringu eskiis on uue võimuliidu esimene lakmus

Oktoobri lõpuni oli pikendatud muudatusettepanekute esitamise tähtaega Haabneeme ja selle lähiala üldplaneering eskiisile.

Seda valla üht alusdokumeti tehti nagu Reformierakonna eelmise võimuliidu puhul ikka. Kitsas ring vallaametnikke, kuus-seiste volikogu komisjoni liiget ning kolm kohalikku kunni olid asjasse sisuliselt pühendatud. Tehnilise poolega tegeles palgatud ettevõte ning vallalehes antud teemal kajastusi ei ilmunud. Volikogus mainis Siim Kallas korra kogemata ohates, et kokku ei ole suudetud leppida ei Toomas Tooli, Marcel Vichmanni ega Endel Siffiga. Ka Hillar Tederiga olevat keeruline, kuigi temal üks detailplaneering suure kaubanduskeskuse rajamiseks olemas. Ning maa- ja planeerimiskomisjoni istungil andis Märt Vooglaid käigult soovitusi, mida eskiisi ühes või teises peatükis tuleb põhimõtteliselt muuta.

Tänavuse aasta alguses pandi eskiis nagu ikka 1-kuulisele avalikule arutelule. Isegi hoolimata sedavõrd mahuka dokumendi mõistes imelühikesest aruteluperioodist saadeti vallamaja ligi kaks ja poolsada parandusettepanekut. Enamik neist osundas väga tõsistele probleemidele. Näiteks et elanikkonna juurdekasvu on hinnatud poole väiksemaks, kui see eskiis toodud ehitusmahte arvestades on reaalne. Või et planeeritud on liiga vähe avalikus kasutuses olevat ruumi. Ning kui viimast ongi tehtud (nt rannapromenaad), siis kujul, mis on paljudele vastuvõetamatu. Jne. Jne. See parandusettepanekute esimene laine oli väga selge ja tugev signaal vallaisadele, et üksnes kuuajalise avaliku aruteluga seekord piirduda ei saa.

Järgmiseks kutsutiga pärast jaanipühi töisel keskpäeval Haabneeme koolimajja asjast huvitatud inimesed. Kuigi seal tuntud telesaatejuhi eestvedamisel toimunud „arutelukohvikute“ mängu nimetati kogukonna kaasamisürituseks, olid umbes kolmandik kohalolnutest kas vallaametnikud või erinevate erakondade liikmed. Siiski tekkis selleltki ürituselt kümneid ettepanekuid, mida ja kuidas tuleks Haabneeme üldplaneeringu eskiisis muuta.

Seejärel pikendati eskiisile parandusettepanekute tegemist kuni oktoobri lõpuni. Antud perioodil laekus vallamajja mitmeid täiendavaid ettepanekuid. Nende hulgas ka 176 viimsialse allkirjaga ettepanek tühistada Haabneeme üldplaneeringu praegune eskiis kui praak. Ning alustada uue eskiisi loomist kogukonda juba algfaasis kaasates.

Suhtumine viimasesse ettepanekusse ongi lakmus. Kui uus võimuliit soovib näidata starti „uute refidega“, on olemasoleva eskiisi kiire tühistamine möödapääsmatu. Ning kui tõesti soovitakse ka „elevant toast välja ajada“, tuleb hakata koostama Haabneeme üldplaneeringut uuesti ning kohe alguses kogukonnaga läbi arutades, missuguses Haabneemes soovime lähikümnenditel elada.

Tunnuspilt: Haabneeme 3D kaardil.

Loe samala teemal:

176 viimsilase allkirjad Haabneeme üldplaneeringu olemasoleva eskiisi tühistamiseks”

Viimsi Uudised

Jaga: