Mida arvavad Viimsi erakonnad ja valimisliidud ranna ehituskeeluvööndi vähendamise eelnõust

Toimetus saatis kõikidele Viimsi volikogus esindatud erakondade ja valimisliitude esindajatele küsimuse ranna ehituskeeluvööndi vähendamise eelnõu kohta.

Riigikogus on algatatud 483 SE (vt: Eelnõu – Riigikogu), mille jõustumisel esitatud kujul väheneks Viimsi valla territooriumil mererandade ehituskeelu vööndid seniselt 50 – 100 meetrilt 20 meetrini.

Esitasime küsimuse: milline on teie erakonna/valimisliidu hoiak antud eelnõu suhtes?

Toome ära palutud tähtajaks saabunud vastused nende laekumise järjekorras.

Siim Kallas, Reformierakonna esinumber

Pole veel tutvunud. Asja alles hakatakse menetlema. Küsitakse valitsuse arvamust, arutatakse fraktsioonis, siis komisjonis ja siis suures saalis. Kujundan oma arvamuse arutelude käigus, mille käigus on võimalik tutvuda põhjalikult nii poolt kui vastuargumentidega.

Ivo Rull, Kogukondade Viimsi esinumber

 Tegemist on Viimsi rannaaladele selget ohtu kujutava algatusega. Juba praegu püütakse Viimsis ehitada üht ruumikat hoonet kui „kepikõnnikeskust“ Rohuneeme rannas täna kehtivasse ehituskeelu vööndisse. Antud eelnõu seaduseks saamise korral tekib reaalne oht, et Viimsi mandriosa ning saarte randadele hakkavad kerkima 2-korruselised nn „paadikuurid“. Mille tulemusena väheneksid viimsilaste rannaaladele pääsemise ja seal liikumise võimalused, looduslikud vaated asenduksid tehislikega ning tekikisid takistused kallasradade vabaks kasutamiseks.

Paraku ei saa lootma jääda ka eelnõus kohalikule omavalitsusele jäetavate otsustusõigusele. Senine parktika on näidanud meie vallavalitsuste ja volikogu enamuse valmidust alluda arendajate survele.

Jan Trei, Isamaaliidu esinumber

Isamaa Viimsi suhtub algatatud seaduseelnõusse kerge ettevaatlikkusega. Proovime aru saada, millist probleemi ühiskonnas ja kohalikes omavalitsustes algatatud seaduseelnõuga soovitakse lahendada.

Eelnõu on algatanud 4 Riigikogu liiget. Antud seaduseelnõule oleks vajalik teha põhjalikum eelnõu mõjude analüüs. Samuti on oluline, et kohalikud omavalitsused saaksid eelnõuga tutvuda ning endapoolsed ettepanekud ja märkused esitada.

Täna ei ole teada seaduseelnõu menetlemise perspektiiv. Eelnõu menetlemine eeldab Riigikogu fraktsioonide seisukohti. Samuti peab Riigikogus algatatud eelnõu osas kujundama seisukoha Vabariigi Valitsus.

Seaduseelnõu seletuskirjast nähtub, et eelnõu eesmärk on kujundada ümber loodusväärtuste kaitse veekogu rannal ja kaldal, leevendada seniseid omandipiiranguid, vähendades piirangute hulka ja ulatust, kahjustamata oluliste loodusväärtuste või ressursisse kaitset.

Seejuures ei muutu eelnõuga kallasrada puudutav regulatsioon ehk avalikkuse juurdepääs randadel ja kallastel jääb muutmatuks.

Kuna omand on põhiseadusega kaitstud põhiõigus, siis peab olema selle piiramine põhjendatud ja proportsionaalne.

Eelnõuga annab kohalikele omavalitsustele juurde otsustamise autonoomiat ning menetlusõigust. Ehituskeelu vööndit vähendatakse ja selle üle otsustab edaspidi kohalik omavalitsus.

Viimsi valla senised soovid seoses kaldale lähemale ehitamisega on peaasjalikult olnud seotud paadikuuride või abihoonetega, mis on seotud mereliste tegevustega.

Kas otsused tehakse avalikes huvides ning arvestatakse elukeskkonna tasakaalupunkti, on alati kinni seaduse rakendajatest, nende hoiakutest ja professionaalsusest.

Pooldame tasakaalu otsimist ja reguleerimist elukeskkonna ja looduskeskkonna vahel.

Annika Vaikla, Keskerakonna Viimsi osakonna esimees

Keskerakond Viimsi osakond ei ole antud teemat laiemalt ja põhjalikult jõudnud käsitleda, kuid meie viimsikeskne programm näeb muuhugas ette:

  1. Taastame ja kaitseme elurikkust Viimsis.
  2. Säilitame ja taastame looduskeskkonda ja -kooslusi.
  3. Avame kallasrajad, korrastame ujumiskohad ja rajame paadilautrid.
  4. Teeme Viimsi avaliku ruumi atraktiivseks nii elanikele kui külastajatele.

Kokkuvõtteks võin öelda oma isikliku arvamuse, et leiame, et kallasrada peab olema läbitav kõigile ja mereäär ei saa olla kellegi eravaldus, see on meie ühine vara. Seega suures pildis me ei toeta mereääre ehituskeelu vööndi viimist 20 meetrini. Kuid siinkohal võib olla erandeid, mida kogukonna kaasamisel saab teha nt ehitised, mis on avaliku suunitusega vms.

***

Palutud tähtajaks ei tulnud vastuseid Lauri Hussarilt (Eesti 200), Kristel Menningult (EKRE) ja Pille Petersoolt (SDE).

Loe samal teemal:

Alar Mik rääkis Aktuaalses Kaameras ranna ehituskeelu vööndi vähendamise eelnõu puhul abihoonetest”

 Vallavõim surub Rohuneeme ranna ehituskeeluvööndisse spordiklubina serveeritavat hoonet”

 Viimsi Uudised

Jaga: