Endale aprilli treeningmenüüd koostades vaatasin MyFitness Viimsi tunniplaanis ringi, et leida jõusaali treeningutele täienduseks mõnd uut ja jõukohast grupitreeningut.
Valik langes pilatesele ning ajaliselt klappis kõige paremini minna Diana Johansoni trenni.
Olen mõningaid pilatse harjutusi teinud ka muude treeningstiilide raames, kuid teadlikult ja keskendunult ma seda stiili senini viljelenud polnud. Loomulikult olen lugenud legendaarse Joseph Pilatese elu ning tema loodud treeningsüsteemi kohta, seega vähemalt vaim oli mul igati valmis.
Trenn algas lihtsamate harjutustega, treener fokusseeris osalejaid hoidma õiget rühti ning keskenduma hingamisele väljapeetud rütmis. Enamik harjutusi oli esmalt suunatud torsole, lisandusid käte või jalgade sirutused ja painutused, mille sooritamine muutus pöördvõrdeliselt korduste arvuga järjest raskemaks. Valdav osa harjutusi püstiasendis olid minu jaoks tehtavad, välja arvatud mõned suuremat tasakaalu nõudvad asendid. Keeruliseks läks, kui tuli matil lamades hakata käsi ja jalgu süsteemselt painutama. Ilmselgelt on mul väga suur arenguruum paindlikkuses, ka kõhulihased võiksid olla hoopis tugevamad. Siiski andis esmane pilatese kogemus lisaks tugevale koormusele ka toniseeriva tunnetuse, et jätkates muutub see programm järjest jõukohasemaks. Seega käin kuni hooaja lõpuni kord nädalas pilateses.
Jõusaalis velodrenažööri ma enam ei kasuta, sest esimesed soojalained võimaldavad aeg-ajalt juba Viimsi vahel jalgrattal mõnusalt ringi sõita. Kardiot tehes olen rohkem hakanud kasutama sõudeergomeetrit ning jõuharjutustes varieerin erinevaid masinaid, hantleid, kange ja sangpomme.
Hoolimata mõnedest patuselt kalorirohketest grillimistest on kehakaal taas vähemas ning seatud eesmärgini jõudmiseks on veel minna mõned kilod. Reaalne, et aprilli lõpuks saan mingiks hetkeks kätte ka miinus kümme kilo seisu, ent siis tuleb puhkusereis. Loodetavasti ei võta keha reisil olles tagasi kõike mahalihvitut, kuid pole ka mõtet teha mitte illusioone, vaid jätkuvaid treeningplaane.
Vahepalaks treening Postimaja MyFitnessis
Valisin seekord linnas liikudes trennipaigaks Postimaja MyFitnessi. Kolmandal korrusel asuvas spordiklubis on hästi avar riietusruum ning uued jõumasinad ja trenažöörid. Vaated Narva maantee ja Hobujaama ristmikule või Rotermanni kvartalile võimaldavad trenniseeriate vahelistel puhkepausidel oma pulssi alla lastes jälgida akna taga südalinna tukslemist.
Postimaja katusel on avar katuseterrass, kuhu pääseb ka MyFitnessi klubist. Aprilli alguses oli terrass veel tühi ning uks sinna suletud, kuid mõte läks siiski liikvele. Et siinse trenniblogide sarja viimases loos kirjutan sellest, mis kogemused tekivad maikuus erinevate MyFinessi klubide terrassidel trenni tehes või trennijärgselt lõõgastudes.
Muide, kas teadsite, et MyFitnessi veebist saab vaadata erinevate klubide täituvust reaalajas? Selle rakenduse abil on võimalik valida omale trenni minekuks aeg või klubi, kus pole parasjagu liiga palju külastajaid.
P.S. Isiklikust kogemusest saan kinnitada, et kehakaalu aitab vähendada, kui asendada kevadisel ajal trennijärgseks joogiks poest ostetav kesvamärjuke koduaias nõrguva kasemahlaga.
Ivo Rull, kehakultuuritegelane
Loe samal teemal:
“MyFitnessi blogi ehk trennides parema elu poole, 1. osa”
“MyFitnessi blogi ehk trennides parema elu poole, 2. osa”
“MyFitnessi blogi ehk trennides parema elu poole, 3. osa”
“MyFitnessi blogi ehk trennides parema elu poole, 4. osa”
“MyFitnessi blogi ehk trennides parema elu poole, 5. osa”
“MyFitnessi blogi ehk trennides parema elu poole, 6. osa”
Ivo Rulli trenniblogi viimane osa ilmub mais.
Viimsi Uudised
Jaga: