SUUR INTERVJUU: Viimsi valla mandriosa rohevõrgustiku toimivuse uuring on valmis

Ligi kaks aastat koostatud Viimsi valla mandriosa rohevõrgustiku toimivuse uuring on vallavalitsusele kui töö tellijale üle antud.

Viimsi Uudised palus uuringu projektijuhil, maastikuarhitekt-planeerija Kerttu Kõllil (OÜ Sfäär Planeeringud, KK) anda ülevaade uuringute eesmärgist ja põhitulemustest. Omapoolsed kommentaarid lisas loodusekspert Lauri Klein (OÜ Tirts ja Tigu, LK).

Mida peate rohevõrgustiku põhifunktsiooniks sellises linnalähedases piirkonnas nagu Viimsi ja millised on peamised ohud?

Rohelise võrgustiku toimimine hoiab alal inimestele elutähtsaid keskkonda kujundavaid protsesse (põhja- ja pinnaveeteke, õhu puhastumine jms) ja võimaldab linliku elulaadi täiendust looduslähedase puhkuse näol. Rohevõrgustik on Viimsi valla elurikkuse säilitaja, selle kaitsja, kliima soojenemisega kaasnevate keskkonnariskide leevendaja ja keskkonna rikastaja. Hästi kavandatud rohestruktuur peaks tagama ökoloogiliste koridoride toimimise ehk ühendustee elupaikade vahel. Need hõlbustavad looma- ja taimeliikide isendite liikumist toitumis-, paljunemis- ja puhkealade vahel, võimaldades infovahetust ja levikut.  Nõnda kujuneb nn rohelise kergliiklusteede võrgustik, mis ideaaljuhul kasutab sama ruumilist koridori. Viimsi rohevõrgustiku eesmärgiks on säilitada maastikuline ja bioloogiline mitmekesisus – metsakooslused, poollooduslikud ja looduslikud niidud ja neid ühendavad koridorid.

Geograaf Helen Sooväli-Sepping on koostatavas Viimsi rohevõrgustiku taluvuskoormuse uuringus toonud välja, et rohealad aitavad tagada hästi toimivaid  ja elamisväärseid linnalisi piirkondi. Võib välja tuua viis olulist funktsiooni, mida asumi rohealad täidavad:

– rohealad toetavad igapäevast elu, sest omavad tähtsat rolli vaba aja veetmisel ja tervisekäitumises;

–  panustavad loodusliku mitmekesisuse säilimisele;

– panustavad linnapiirkondade kultuurilisesse identiteeti;

– pakuvad kohti looduses olemiseks;

– aitavad hoida ja edendada linnapiirkondade keskkonna kvaliteeti;

– aitavad luua looduslikke lahendusi tehnilistele probleemidele (nt. reoveepuhastus, üleujutuste reguleerimine).

Viimsi vald on üks väheseid Tallinna lähivaldu, mis on kehtestanud 2009. aastal eraldi rohelise võrgustiku teemaplaneeringu – Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu teemaplaneeringu “Miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik”. Eestis on teistest Tallinna läbiümbruse valdadest tegelenud oma üldplaneeringus rohevõrgustikuga põhjalikumalt vaid Harku vald.

Kõige olulisem on, et Viimsi vald peaks rohevõrgustiku teemaplaneeringust kinni ja ei koostaks teemaplaneeringut muutvaid detailplaneeringuid.

Teiseks ohuks on see, et naaberomavalitsuste üldplaneeringutes ei käsitleta rohelist võrgustikku piisava täpsusega ja üleriigilise rohestruktuuri ühendused katkevad ehitatavate ringteede, tootmisalade arenduste jm konfliktsete objektide näol.

Milliseid täiendavaid uuringud on viimase aasta jooksul (alates sügisest 2020) tehtud?

LK: Ulukite talvine jäljeloendus ja jätkuv loomaradade kaardistamine rohevõrgustiku koridorides nii jälgede järgi kui rajakaameratega. Kontrollisime osaliselt ka kohalike kaitsealade piiresse jäävaid kaitsealuste liikide leiukohti.

KK: Jätkati linnustiku uuringu koostamisega.

Viimsi rohevõrgustiku taluvuskoormuse uuringus koostati meediaanalüüs, korraldati küsitlus ja kohtuti soovi avaldanud külaelanikega.

Jätkati detailplaneeringute analüüsi koostamist, vaadati üle rohevõrgustiku toimimist mõjutavad menetluses olevad ja kehtestatud detailplaneeringud seisuga mai 2021. Detailplaneeringute lahendusele andsid hinnangu ka loomastiku ja linnustiku ekspert sellest aspektist kas detailplaneeringu lahenduse ellu viimisel on võimalikke vastuolusid loomastiku liikumise koridoridega või esineb mõjusid linnustikule.

Kuidas on uuringutesse kaasatud kohalikke elanikke? Milline on olnud tagasiside?

KK: Rohevõrgustiku toimivuse hetkeolukorra väljaselgitamiseks viidi läbi Viimsi valla rohevõrgustiku toimivuse uuring. Samuti sooviti uuringuga selgitada, kas rohevõrgustik on ökoloogiliselt ja rekreatsiooniliselt jätkusuutlik. Küsimustiku abil uuriti, kuidas valla elanikud valla maismaa rohealasid (pargid, terviserajad, metsad) kasutavad ning mis on täna suuremad probleemid metsades, parkides ja terviseradadel. Uuring viidi läbi täiskasvanute ja laste hulgas.

Küsitlusele vastamise aktiivsust täiskasvanute hulgas võib pidada heaks. Earühmade põhiselt vaadeldes ei ole vastuste osakaalud päris representatiivsed. Veebiküsitluse formaat on kõige sobivam keskealistele arvutiga igapäevaselt toimetavatele vallaelanikele. Vanemaealiste vastuseid kogunes vähem põhjusel, et selle eagrupi arvutikasutus on passiivsem. Noorte passiivset küsitlustele vastamist saab põhjendada teema raskesti hoomatavusega, tingituna vähesest kokkupuutest ruumiplaneerimise küsimustega. Oma rolli väheses vastamisaktiivsuses mängis asjaolu, et kooliõpilased olid seoses pandeemiaga kevadel valdavalt koduõppel. Suveperioodil kordusena küsitlust kooli kaudu saata ei olnud võimalik.

Kuna lisaks küsitlusele pakuti vallaelanikele võimalust kohtuda töögrupi esindajaga külade kaupa eesmärgiga koguda sisendit uuringu jaoks, siis võib üldist andmete mahtu pidada piisavaks.

Millistes piirkondades on rohevõrgustiku toimivus enim häiritud? Kas täiendavate vaatluste, küsitluste ja uuringute käigus on lisandunud probleemseid kohti ja valdkondi?

LK: Kõige kriitilisemad piirkonnad jäävad Viimsi valla lõunaossa, aga ka keskosast ida ja lääne suunas mere äärde pääsemiseks on koridorid sulgunud või sulgumas. Muuga sadama kõrvale jääva rohekoridori lõunapoolne ots, kust peaks ulukid Maardu suunas poolsaarelt välja pääsema, on praktiliselt sulgunud, aga samas loomad seal veel liiguvad. Väga aktiivne on liikumine üle Muuga tee ja raudtee Muuga sadama kõrval olevast metsast Äigrumäele ja tagasi. Väga piiratud on loomade liikumine Äigrumäelt üle Pärnamäe kalmistu Pirita jõe orgu ja sealt lõunasse Vana-Narva maanteeni ja piki selle põhjaserva ida suunas praegu veel loodusliku astmelauani. Sealt edasi lõuna ja ida suunas on läbipääsukohad väga kitsad ja häiritud, seega peaaegu sulgunud. Väga oluline pudelikael on koridor, mis jääb Mäealuse MKA ja Metsakasti astmelaua vahele piki kõrgepingeliini trassi. Seal on koridori laius juba liiga väike ja liiguvad vaid julgemad loomad. Samas on see praktiliselt ainus koridor, mis on poolsaare suuremate metsade ja poolsaare lõunaosa vahel alles jäänud. Ainus alternatiiv sellele koridorile on veel liikuda piki poolsaare idakallast, aga seal on juba kohati läbipääsud kas piirdeaedade või kanalitega suletud.

Väga kriitiline on ka suurulukite aktiivse liikumise koridori sulgumine Mäealuse MKA-st ida suunas Tammneeme piirkonnas, kus Tammelaane arendus ähvardab sulgeda loomade pääsu mere äärde – see on juba praegu surutud väga kitsale alale. Samuti on loomade läänesuunalise liikumise suhtes kriitiline elurajooni rajamine Pringi metsa, mis katkestab loomade pääsu poolsaare läänekaldale lõplikult (suuremate loomade pääs läänekaldale on tegelikult juba praktiliselt katkenud).

Tõenäoliselt ei toimi suurulukitele enam ka järgmised rohekoridorid:

  • koridor, mis viib Mäealuse MKA-lt Soosepa rappa (uuringute käigus ei tuvastatud ühegi suuruluki liikumist);
  • koridor Mäealuse MKA-lt Haabneeme klindiastangut pidi Viimsi mõisani ja sealt läänekaldale (uuringutega tuvastati vaid väga üksikute ulukite liikumist);
  • koridor, mis kulgeb Äigrumäelt lõunasse, vana Narva mnt ääres asuvale astmelauale. See koridor on piirdeaedade ja ehitistega suletud, loomad liiguvad ringiga üle kalmistu ja läbi Pirita jõe äärsete metsade algul lääne poole, siis lõunasse ja tagasi ida suunas.

Kas seniste tulemuste põhjal saab välja tuua Viimsi poolsaarel  paikneva rohevõrgustiku võimalikud arengusuunad?

LK: Arengusuunad sõltuvad sellest, kuidas realiseeritakse juba paberil olevad erinevas arengustaadiumis detailplaneeringud.

Üldiselt muutub loomade pääsemine Viimsi poolsaarele ja sealt ära järjest raskemaks. See viib loomulikult konfliktide kasvule, sest suurulukite elupiirkond jääb samaks, aga arvukus kasvab, sest loomad ju sigivad edasi ja stressi tingimustes tõenäoliselt isegi rohkem. Kui vaadelda vajalikku arengut just rohevõrgustiku aspektist, siis tuleks kõik praegu veel säilinud looduslikud või poollooduslikud alad Viimsis liita rohevõrgustikku. Ning keelata selle ala ulatuses igasuguse ehitustegevuse ja leida meetmeid häirefaktorite vähendamiseks pudelikaelteks olevates liiga kitsastes rohekoridorides. Kui kogu praegune sidus looduslik ja poollooduslik ala rohevõrgustikuna säilitada, on see ikkagi vähem kui 40% valla pindalast, mis ei ole looduse hüvede säilimise suhtes enam kestlik (selle ala osakaal peaks olema 60% või enam). Inimene on juba oma elukeskkonna muutnud selliseks, et selles elamine on kallim kui loodusega kooskõlas elamine. Mida väiksemaks selle rohelise ala osakaal jääb, seda kallimaks läheb tulevastel põlvedel elamine selle keskkonnas.

Väga oluline oleks Viimsi valla ja sellega piirnevate Tallinna linna ning Maardu linna koostöö kestliku ja sidusa rohevõrgustiku rajamiseks. Just rajamiseks seetõttu, et olemasoleva baasil ei ole enam nende omavalitsuste ulatuses võimalik toimivat rohevõrgustikku säilitada. Parima kvaliteediga looduse hüvede tagamise ja hoidmise alal tuleb lähtuda rohevõrgustiku definitsioonist. Kui alandada rohevõrgustiku kvaliteeti ja loobuda näiteks tippkiskjate ja tipprohusööjate kui rohevõrgustiku ökosüsteemide kõrge kvaliteedi näitajate osast, siis on potentsiaali rohkem. Sel juhul tuleb aga kindlasti arvestada, et see ei ole enam rohevõrgustik, mis pakub piisaval hulgal tasuta hüvesid ja inimene peab mõnede hüvede säilitamiseks ise rahaliselt panustama hakkama.

Kas varasemad sarnased uurimistööd on pakkunud lahendusi, kuidas rohevõrgustiku kadu vältida või koguni roheala osakaalu suurendada? Milliste meetmetega?

KK: Ilma uut üldplaneeringut koostamata pole Viimsi rohevõrgustiku teemaplaneeringus toodud rohevõrgustiku elementide paiknemist võimalik muuta. Käesolev uuring teeb ettepanekuid Viimsi rohevõrgustiku sidususe parandamiseks ja maakasutus- ja ehitustingimuste täpsustamiseks. Kuid neid ei saa rakendada ilma uue planeerimisprotsessi ja avalikustamiseta.

Eestis on näiteks Keila linn oma üldplaneeringu koostamisel väärtuslike loodusalade säilitamiseks rakendamas maadevahetust.

Millised on edasised tegevused enne uurimistöö lõplikku valmimist?

KK: Hetkel on uuringu lõpp-aruanne läbi vaatamisel tellija poolt. Lähiajal otsustatakse ka ära aruande avalikustamisega seonduv.

Tunnusfoto: Hüvasti loodus, tere tulemast Tammelaane (Märt Puust).

Viimsi Uudised

Jaga: