Andres Jaanus: Tammelaane kui vallavalitsuse ja arendaja ühisprojekt

Tammneeme külaseltsi juhatuse liige Andres Jaanus kommenteerib kurikuulsa detailplaneeringu arendaja ja vallavalitsuse seoseid.

Vahetult jõulude eel aastal 2015 laekus vallavalitsusele avaldus detailplaneeringu (DP) algatamiseks Tammneeme ja Randvere vahelisele mereäärsele metsaalale, Tammelaane kinnistule. Valla mandriosa üldplaneeringu (ÜP) järgi on see ala üks kahest (teine paikneb Rohuneeme maastikukaitsealal), mille sihtotstarbeks on puhkeotstarbeline maa. See on sotsiaalmaa alaliik ja mõeldud elanikkonna aktiivseks puhkuseks, spordiks ja tervistuseks mõeldud hoonete, rajatiste, parkide ja muruväljakute jaoks. Loetelu on ammendav. Mainitud pole maatulundusmaad – seda sihtotstarvet kannab ala praegu, rääkimata elamuehitusest. Ometi on planeeringu koostamise käigus tehtud mõistele palju tõlgendamisruumi, kuni selleni välja, et kinnistut ei saavat kasutada isegi metsamajanduslikuks otstarbeks. Seda vaatamata asjaolule, et aastast 2005 on praegusel Tammelaane kinnistul metsakorralduskava.

Volikogule esitatavas DP kehtestamise eelnõus aetakse asi veelgi segasemaks. Kuigi tegu on selgelt ÜP-d muutva planeeringuga, väidab eelnõu, et DP üheks ülesandeks on lahendada ÜP-ga määratud eesmärgi elluviimine. Ei taheta märgata, et seda on tehtud juba 10 aastat tagasi, kui kehtestati miljööväärtuslike alade ja rohevõrgustiku teemaplaneering (TP), mis määrab alal paikneva rohevõrgustiku kasutamise tingimused. Muuhulgas ütleb TP, et ka edasiste planeeringute koostamisel saab maakasutust muuta ainult ÜP-s määratud juhtfunktsiooni järgselt. Peaasi, et säiliks haljastus. Eraldi rõhutab TP, et rohekoridoris paikneva maaüksuse (sh katastriüksuse) sihtotstarvet saab muuta ainult maatulundusmaaks, kaitsealuseks maaks või üldmaaks. Seega pole metsa majandamine Tammelaane kinnistul sugugi välistatud ega rohevõrgustiku toimimist pärssiv tegevus. Küll kerkiks kavandatav elamurajoon rohekoridori laiuse mitmekordse kokkusurumise arvelt, mis on teemaplaneeringu ühe koostaja Uudo Timmi seisukohalt rohevõrgustiku toimimisele väga tugeva negatiivse mõjuga. DP koostajad seda tunnistada ei soovi,  pildudes sisutühje väiteid, et valitud lahendusel on hoopis positiivne mõju nii rohevõrgustikule kui looduskeskkonnale laiemalt (sic!). Tegelikult eiratakse planeeringu seletuskirjas ja volikogu otsuse eelnõus TP-ga määratud looduskeskkonna ülimuslikkust, omistades alale pigem rekreatiivse väärtuse.

Eelnev mõistete virvarr võib jääda ala potentsiaalsele kasutajale kaugeks, ent just sellised sammud hävitavad sidusat looduskeskkonda esialgu märkamatult, kuni ühel päeval ongi Viimsis alles vaid üksikud väikesed loodusliku ilmega saarekesed, mis laiemat leviala nõudvate liikide jaoks võivad osutuda lausa surmalõksuks. Juba praegu on näiteks suurulukite liikumine Viimsi poolsaarele ja siit välja problemaatiline. Vallavalitsus on hiljaaegu tellinud rohevõrgustiku toimivuse uuringu tähtajaga 2021. aasta sügisel, kuid Tammelaane kui ühe viimase mereranda poolsaare siseosa suurema metsamassiiviga ühendava ala koha pealt võib siis juba pöördumatult hilja olla.

Ühel päeval ongi Viimsis alles vaid üksikud väikesed loodusliku ilmega saarekesed, mis laiemat leviala nõudvate liikide jaoks võivad osutuda lausa surmalõksuks.

Niisiis ei seisne konflikti tuum ainult vastasseisus külaelanike ja vallavalitsuse-arendaja tandemi vahel. Nüüd ongi paras tuua sisse avaliku huvi mõiste, mis üldjuhul tähendab ühishuvide esiletoomist ja vastandub erahuvile. Looduskeskkond kuulub kahtlemata ühishüvede hulka, Tammelaane planeeringus lisandub sellele spetsiifiliselt liikumisvõimaluste tagamine kinnistule jäävalt kallasrajalt Tammneeme küla poole (https://viimsiuudised.ee/koik-uudised/andres-jaanus-kuidas-paaseda-kulast-kulla/). Volikogu otsuse eelnõus väidetakse, et kui mingi maatükk on määratletud üldkasutatavana, siis see tähendabki avalikku kasutust. Varem on vallavalitsus aga korduvalt väljendanud vastupidist seisukohta, et omanik võib enda kinnistul liikumise keelata ja selle koguni tarastada. Tarastamisega on lood muidugi keerulised, sest see läheks otsesesse vastuollu rohevõrgustiku TP-ga, ent ähvardusi üle kinnistu liikujate suunas on juba kõlanud.

Avalik kasutus peab olema tagatud vaid kallasrajal ja see tuleneb juba looduskaitseseaduses ja keskkonnaseadustiku üldosa seaduses sätestatust. Kallasraja temaatikat oleme kogu aja üleval hoidnud ja selle pidevus kahe küla vahel on välja toodud ka DP algatamise otsuses kui peamine avalik huvi. Taaskord on eelnõu selles osas eksitav, tuues välja, et vallavalitsuse ja arendaja vaheline notariaalne leping tagab külasid ühendava tee kasutamise. Kui ikka planeeringu skeemil ükski teeots Randvere küla piirilt edasi ei vii, siis ei saa ka arendajat millekski sundida. Jutt, et edaspidi kavatsetakse hakata läbi rääkima Tammneeme küla piiril asuva kinnistu omanikuga, on väheveenev.

Foto: kallasrada katkeb külade piiril (Andres Jaanus).

Kui seda sõna otseses mõttes kitsaskohta pole soovitud lahendada läinud nelja aasta jooksul, siis seda vähem on alust uskuda, et peale DP kehtestamist tõuseb ühendustee vallavalitsuse prioriteetide hulka isegi olukorras, kus vald omandab Tammelaane kinnistust kallasraja osa. Kui ikka liikujal on piltlikult öeldes sein ees, ei paranda omandivormi muutumine olukorda iseenesest paremaks. Ilma ühendusteeta hajub avalikule huvile viitamine ja arendaja poolt suure ohvri toomise jutt sooja õhuna. Kuidas saab vallavolikogu anda heakskiidu eelnõus toodud seisukohale, et üldplaneeringu muudatuste sisu ja ulatus on proportsionaalne ja tasakaalus detailplaneeringuga üldistes huvides lahendatavate ülekaalukate avalike eesmärkidega?

Kui DP veebruaris 2019 vastu võeti, kinnitas abivallavanem Margus Kruusmägi volikogu ees, et paljude ümberkaudsete elanike soove on arvesse võetud. Aga millal ja kelle käest nende soovide järele küsiti? Muuseas, ühe lähedalasuva kinnistu DP algatamiseks ei võtnud volikogu maa- ja planeerimiskomisjon, mida juhtis Märt Vooglaid, otsust vastu enne, kui selle kohta oli saadud seisukoht külaseltsidelt. Tammelaane planeeringut puudutav külarahva ja külaseltside kirjavahetus vallavalitsusega on olnud pikk ja nõudnud pühendumist, sest erinevalt palgalistest vallaametnikest ja arendaja poolt kinni makstud planeeringu koostajatest on seda tehtud murest elukeskkonna pärast ilma mingit isiklikku kasu lootmata.

Arendaja suhtumist kogukonda ilmestab vahest kõige paremini ühel avalikul arutelul välja öeldu – planeeringuga leitakse kompromiss valla ja eraomaniku vahel. Kogukonda on talutud vaid seetõttu, et hiljem viidata kogu menetlusprotsessi õiguspärasusele – kõik on saanud oma arvamuse välja öelda. Kõik pöördumised ja ettepanekud on aga tagasi lükatud, vastates formaalselt, et need on põhjendamata või pole mõistlikud…

Maaomanik ja vallavalitsus on selles planeeringuloos olnud algusest peale ühes paadis ega ole soovinud seda kellegagi jagada. Sellise jäiga ja jäise suhtumisega on nad ära teeninud paljude viimsilaste usaldamatuse ja mõne puhul ka põlguse. Planeeringutega seotud vallaametnike positsioon on samuti ebamugav, sest poliitilistes tõmbetuultes tuleb nii mõnelgi oma põhimõtete ja südametunnistamisega riidu minna. Just keskkonna ja planeerimise valdkonnas on kaadrivoolavus olnud viimastel aastatel suur ja ehkki põhjused võivad lahkujatel olla erinevad, on nii mõnigi neist isiklikul suhtlustasandil tunnistanud töökeskkonna vaimset ebatervislikkust.

Kuidas on asjad ikkagi Viimsi vallas nii kaugele arenenud, et üks inimene omab mõjuvõimu, millele vastuastumine toob kaasa tagajärgi? Konkreetse planeeringu menetlemine on tekitanud piinlikkust ka mitmele volikogu liikmele, kes otsustavate hääletuste ajaks vallamaja koridoridesse justkui juhuslikult laiali on pudenenud.

Kuidas on asjad ikkagi Viimsi vallas nii kaugele arenenud, et üks inimene omab mõjuvõimu, millele vastuastumine toob kaasa tagajärgi?

Meenutan, et nii DP algatamine kui vastuvõtmine kogus vaid 9-10 poolthäält, samas kui volikogu liikmeid on 21. Minu arvates pole väärikas ka erapooletuks jäämine. Volikokku on vallakodanikke valitud ikkagi selleks, et otsuseid vastu võtta, mitte otsustamisest hoidumiseks. Ma mõistan, kui teema valmistab rahvaesindajale sisulise poole pealt raskusi, aga planeeringute valdkond on siiski suhteliselt arusaadav. Samuti on mul raske uskuda, et Viimsi toiduvõrgustiku kombitsad ulatuvad nii paljude volikogu liikmeteni. Kuidas näiteks põhjendaksid oma hääletamist Siim Kallas, Taivo Luik, Aivar Sõerd, Riina Aasma või Taavi Kotka, kui tuua näiteks vaid mõned volikogu liikmed. Siiani pole koalitsiooni poolelt olnud kuulda ühtegi avalikku seisukohavõttu, välja arvatud Tammneeme külavanem Raivo Kaare, kes selles küsimuses on seni vankumatult kogukonna poolel püsinud. Asjast huvitatud Märt Vooglaid on aga vahepeal tuntuks saanud ka kui volikogu asendamatu asendusliige. Millegipärast jõudis ta just vahetult enne planeeringu kehtestamisele esitamist valijate esindamisest väsida.

Tunnusfoto: Planeering suunab inimesed padrikusse ja loomad majade vahele (Andres Jaanus).

Loe samal teemal:

„VIDEO! Andres Jaanus teeb lühidalt selgeks Tammelaane DP manipulatsioonid“

„Andres Jaanus: Tammelaane detailplaneeringu kronoloogia“

VIDEO! Kogukonna vastuseis vallavõimu poolt soositavale Tammelaane detailplaneeringule jätkub“

„5 keskkonnakomisjoni liiget toetavad Tammneeme mereäärses metsas Vooglaidi kinnisvaraarendust“

VIDEO ja TAUST: Kogukonnad Tammneeme metsade kaitsel“

„Ivo Rull: Tammneeme kogukond vs Tammelaane DP“

Viimsi Uudised

Jaga: